• OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 225−1,85%63 423,21
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,53
  • OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 225−1,85%63 423,21
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,53
Sel nädalal Kreeka majandusest ja abiprogrammi täitmisest värske ülevaate avaldanud Rahvusvaheline Valuutafond võttis taas üles Kreeka võla täiendava mahakandmise teema.
Kreeka 173,5 miljardi euro suuruses abiprogrammis on vaja täiendavat avaliku sektori osalust, mis maakeeles tähendab, et Kreekale laenu andnud riigid võiksid mingi osa võlast maha kanda. Ettepanek, mis paljudes euroala riikides eesotsas Saksamaaga, on seni mõeldamatu olnud, kirjutas Wall Street Journal.
Suurem osa Kreeka võlast on praegu euroala riikide, Euroopa Keskpanga ja IMFi käes. Euroopa Komisjoni äsja avaldatud kevadprognoosis oli Kreeka võlatase tänavu 175,2% SKPst.
Läinud aasta novembris andsid euroala rahandusministrid ähmase lubaduse Kreeka võlateema juurde tagasi tulla. Samuti lubati jätkata Kreekale abi andmist tingimusel, et viimane abiprogrammi tingimustest kinni peab.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele