Riigikontroll: väljaränne kasvas hüppeliselt pärast kriisi

Inimesed lahkuvad maapiirkondadest

Eestist lahkumise alternatiivina on inimesed paremate töötingimuste ja eneseteostusvõimaluste otsingul suundunud maapiirkondadest Eesti suurematesse linnadesse. Siserände tulemusena on viimase kümne aastaga vähenenud tervelt 11 maakonnas rahvaarv rohkem kui 10%. Seejuures ei liigu inimesed tööle mitte maakonnakeskustesse üle Eesti, vaid peamiselt ikka Tallinna või Tartusse. Kui töökohana eelistatakse suurlinnu, siis elupaigana linnade lähivaldu. Nii on suurenenud just keskuste ümber olevate kohalike omavalitsuste elanike arv (keskmine kasv 10 aastaga 13%), samas kui elanike kaotusest pole pääsenud ükski maakonnakeskus (keskmine kahanemine 9%).

Inimesed liiguvad sinna, kus on tööd ja leiba. Harjumaa on ainus maakond, kus pooltes omavalitsustes on tööealiste arv kasvanud ning pooltes kahanenud. Kõikides ülejäänud maakondades on rohkem neid omavalitsusi, mille tööealiste arv on kahanenud.

Tööealisi on võitnud juurde vaid keskusi (peamiselt Tallinna, Tartut ja Pärnut) ümbritsevad kohalikud omavalitsused, kaotanud on nii maakonnakeskused kui ka kõik ülejäänud kohalikud omavalitsused.

Tööealise rahvastiku lahkumise ja negatiivse iibe tõttu on maapiirkondades kasvanud eakate osakaal ning vähenenud laste ja noorte arv. Kuna lapsi on jäänud kümne aastaga Eestis ca 12% võrra vähemaks, on kuni 14aastaste osakaal rahvastikus vähenenud nii maakonnakeskustes, keskust ümbritsevates kohalikes omavalitsustes kui ka kõikides ülejäänud omavalitsustes. Kui maakonnakeskused ja neid ümbritsevad lähivallad kõrvale jätta, siis elas ülejäänud omavalitsustes 2012. aastal ca 30% vähem lapsi kui 2002. aastal.

Maakondadest on kümne aastaga kasvanud laste arv vaid Harjumaal, Hiiumaal elas 2012. aasta lõpu seisuga pea poole võrra vähem lapsi kui kümmekond aastat tagasi.

Eakate osakaal on maapiirkondades seevastu kasvanud ja eelkõige n-ö maaomavalitsustes. Kui maakonnakeskustes ja neid ümbritsevates lähivaldades on eakaid keskmiselt 17%, siis ülejäänud omavalitsustes ca 22%. Maakonniti on eakate osakaal väikseim Harjumaal (15%), mitmel pool mujal on see üle 20%.