• OMX Baltic0,17%320,96
  • OMX Riga−0,42%971,38
  • OMX Tallinn0,25%2 248,34
  • OMX Vilnius0,1%1 512,28
  • S&P 5000,28%7 712,57
  • DOW 301,02%52 495,88
  • Nasdaq −0,02%26 424,82
  • FTSE 100−0,29%10 733
  • Nikkei 225−1,3%64 075,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93
  • OMX Baltic0,17%320,96
  • OMX Riga−0,42%971,38
  • OMX Tallinn0,25%2 248,34
  • OMX Vilnius0,1%1 512,28
  • S&P 5000,28%7 712,57
  • DOW 301,02%52 495,88
  • Nasdaq −0,02%26 424,82
  • FTSE 100−0,29%10 733
  • Nikkei 225−1,3%64 075,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93
 Kui mõne Tartu kortermaja ühistu otsustab fassaadi soojustada, pöördutakse tavaliselt Gaselli TOPis III kohale tõusnud ettevõtte poole.
Fassaadide soojustamise ettevõte Auricu on viimastel aastatel Lõuna-Eestis turuosa kinnistanud ja korraliku kasumi teeninud. Nüüd kiigatakse juba ka pealinna ja Ida-Virumaa suunas.
"Meile meeldivadki vanad majad, kus tuul läbi puhub. Saame seal elukeskkonna tunduvalt paremaks muuta," arutleb fassaaditöödega tegelevad Lõuna-Eesti firma Auricu juhatuse liige Tanel Tereping. Kortermaja renoveerimine eeldab üldjuhul suurt pangalaenu, see on ka põhjus, miks paljud veel kahtlevad. Tereping puutub sellega tihedalt kokku: "Pensionäre sõna "laen" ikkagi hirmutab. Kui aga korteriühistu juhatus koosolekul rahulikult selgitab, siis võib üldine suhtumine muutuda. Tegelikult ei lähe kulutused kindlasti suuremaks, vaid stabiliseeruvad." Viimast saab Tereping illustreerida kas või oma vanaema kodumaja näitel.
Kortermajade soojustamisega on tegeletud viimasel kümnel aastal. Kuidas Auricu sellele turule jõudis?Hakkasime tegutsema 2006-2007. aastal, esialgu oli meie valdkond üldse mööbli paigutus. Majanduskriisi ajal olime haljastuse peal. Majade soojustamiseni jõudsime 2009. alguses, nüüdseks on korteriühistute renoveerimine peatöövõtu korras meie põhivaldkond. Lisandunud on ka trassiehitus. Oleme Lõuna-Eestis renoveerimistöödes juhtival positsioonil.
LISALUGUPaneelmajade elueaks isegi sada aastat"Konstruktsioon on neil ju tugev," mõtiskleb Tanel Tereping Nõukogude ajal ehitatud paneelmajade üle. "Nad on ehitatud küllaltki korralikult. Ma ei kujutaks küll ette, et neid praegu lammutama hakataks ja uued peale ehitataks. Vähemasti 50-60 aastat on neil eluiga. Ma arvan, et kui renoveerida, tuleb ka sada aastat ära."Ta ütleb, et renoveerimise korral peaks 20-30 aastat pea muretu olema. Tõsi, süsteeme peab siis jälgima ja selleks koolitatakse ühistu juhatus ka välja. "Jälgida, et fassaadil füüsilisi kahjustusi pole, vajadusel tuleks kohe reageerida: materjalid üle vaadata, parandada. See kulu pole aga märkimisväärne." Ta lisab, et üldiselt antakse fassaadi puhul garantiiajaks kaks aastat, et silma paista, on Auricu selle kergitanud viie aasta peale.
Odav läheb kokkuvõttes kalliks maksmaTanel Tereping räägib, et Tartus on hinnavõitlust fassaaditööde puhul tunda küll. Samuti loeb, kes ühistule suudab silmast-silma parima mulje jätta.Väga odavad lahendused Terepingi sõnutsi pikas perspektiivis kasu ei too. "On selliseid juhtumeid olnud, kus mõni ettevõte on ka pankrotti läinud. Olen ise mõelnud: kuidas sellise hinnaga maja korda tehakse? Mingi konks peab olema. Pärast on tulemus näha, ei olegi maja valmis saanud."Ta toob välja, et mullu tegid nad ühe maja osas hinnapakkumise, aga öeldi, et maru kallis. Võeti üks teine pakkuja, kel kogemusi vähe, tulemuseks üks suur jama. Auricu tegi uue pakkumise, kuid sedagi peeti liiga kalliks. Praegu ootab majaühistu kevadet, et siis mõelda, mis oma toorikuga edasi teha. Üks on selge: algsest odavast hinnast pole enam juttugi, renoveerimine nõuab krõbeda summa.
CVAuricu OÜValdkond: isolatsioonitöödAsutatud: 2007Omanikud: Rainis Rebane, Tanel TerepingTöötajaid 2012:  põhikohaga 7, objektidel töötab aastas kuni 70 töölist.
Majandusnäitajad mln eurKäive2013. ca 3,52012. 3,542011. 0,92010. 0,2
Kasum2012. 0,452011. 0,0722010. 0,0057
------
Sel nädalal selgusid Eesti kõige kiiremini kasvavad ettevõtted, kirjutas Äripäev uudises Need firmad kasvavad kõige kiiremini.
Järjekorras 14. edetabelisse jõudmiseks pidid firmad kasvatama aastail 2010-2012 käivet ja kasumit vähemalt 50% võrra. Kõige kiiremad kasvajad aga paisutasid majandusnäitajaid kordades.
Kokku jõudis tänavusse edetabelisse 1115 kiiresti arenevat ettevõtet. Suures osas sektoritest kaubandus, ehitus, transport, aga jõuliselt on esindatud ka põllumajandus ja erinevad tööstusharud.
Gasellfirmade edetabel ilmus tellijatele 20. veebruaril Äripäeva erilehes Gaselli TOP, kus saab lisaks teada, mis nippidega osad ettevõtted konkurentidest paremini kasvavad, millised on kiire kasvu võimalused ja ohud, kuidas ettevõttele leidlik nimi panna ja palju muud.
Äripäeva edetabeleid saab ka töödeldaval kujul osta
Äripäeva infopangast Agent

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele