Krimmi hõivamine vedas kolm börsi alla

Kuigi aasta esimene kvartal oli börsidel ­europõhiselt suhteliselt hea, põhjustas Putini ­Venemaa tung Krimmi poolsaarele ja selle annekteerimine suure languse Venemaa, Ukraina ja ­Läti turul, mis moodustavad nn langevate turgude edetabeli esikolmiku. Läti puhul mängisid võtme­rolli kütusekaupleja Ventspils Nafta ja ravimifirmade suur sõltuvus Venemaa ja Ukraina turust.

Langus oodatust suurem. Tõsi, Venemaa ja ­Ukraina aktsiaturg olid juba varem alla tiksunud. Nii oodati juba enne puhkenud kriisi Venemaal majanduskasvu aeglustumist. Et nafta hind ei ole tõusnud ning Venemaa on sidunud ka maagaasi ekspordihinna nafta hinnaga, on kohalikule majandusele ülitähtis kütuste eksport jätkuvalt nõrk. Ekspordi ja seega kogu majandusolukorra paranemisele ei ole kaasa aidanud ka Venemaale tähtis Euroopa Liidu turg, kus majandus tammub paigal ning suhteliselt soe talv tähendas väiksemat nõudlust maagaasi järele, jättes gaasimahutid varem ostetud gaasi täis.

Ka Ukrainas oli sisepoliitiline olukord segane juba mõnda aega. Ukraina gaasivõlg on taas kuum teema.