• OMX Baltic0,17%320,96
  • OMX Riga−0,42%971,38
  • OMX Tallinn0,25%2 248,34
  • OMX Vilnius0,1%1 512,28
  • S&P 5000,28%7 712,57
  • DOW 301,02%52 495,88
  • Nasdaq −0,02%26 424,82
  • FTSE 100−0,29%10 733
  • Nikkei 225−1,3%64 075,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,97
  • OMX Baltic0,17%320,96
  • OMX Riga−0,42%971,38
  • OMX Tallinn0,25%2 248,34
  • OMX Vilnius0,1%1 512,28
  • S&P 5000,28%7 712,57
  • DOW 301,02%52 495,88
  • Nasdaq −0,02%26 424,82
  • FTSE 100−0,29%10 733
  • Nikkei 225−1,3%64 075,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,97
Saksamaa kardab, et kui Venemaa keerab gaasikraanid kinni, siis jagub gaasi ainult paariks kuuks. Mõnes Euroopa Liidu riigis oleks gaasipuudust tunda juba mõne päeva pärast.
Euroopa Komisjoni asepresident Olli Rehn usub, et Euroopal ei tasuks kehtestada Venemaale uusi piiranguid, kui just konflikt Ukrainas ei eskaleeru. „Mitte ükski terve mõistusega eurooplane ei taha näha majandussanktsioone,“ ütles ta eile.
Märtsis otsustati Brüsselis kehtestada viisakeeld ja külmutada mitme Venemaa ja Ukraina ametniku varad, kuid viimasel ajal on Euroopa Liidu riikide pealinnades aina rohkem juttu, et olukorda ei peaks enam halvendama ning uusi sanktsioone kehtestama. Kardetakse „gaasisõda“, mis toimus 2009. aastal, kui Venemaa katkestas gaasitarned Ukrainasse kaheteistkümneks päevaks. ELi riikides arutatakse aktiivselt sellise olukorra võimalikke tagajärgi täna.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele