Eesti Pank: palgakasv võib pidurduda oodatust järsemalt

Palgakasv kiirenes teisel poolaastal avalikus sektoris, kus palgad hakkasid pärast kriisi tõusma mõnevõrra hiljem kui erasektoris. Riik ei tohiks siiski muutuda palgakasvu vedajaks. Ühelt poolt raskendaks see palkade ja tootlikkuse parema kooskõla saavutamist erasektori ettevõtetes, sest konkureeritakse sama tööjõu pärast. Teiseks võivad kiiresti kasvavad tööjõukulud ohustada eelarveeesmärkide saavutamist. Risk on seda suurem olukorras, kus majanduskasvu ja seeläbi eelarvetulude osas on palju ebakindlust.

Palgasurve teine oluline allikas oli endiselt kvalifitseeritud tööjõu puudus ja töötajate positsiooni tugevnemine palgaläbirääkimistel, mida mõnel tegevusalal toetas võimalus minna tööle välismaale. Tööjõu nappuse ja selle vähenemise taustal on aga Eestis endiselt suur struktuurne tööpuudus. Kuigi aktiivsete tööturumeetmete eelarve töötu kohta on viimaste aastate jooksul suurenenud, on kulutuste üldtase rahvusvahelises võrdluses veel madal. Riskirühmade aktiivsust tööturul takistavad tihti probleemid, mille lahendamiseks ei piisa aktiivsetest tööturumeetmetest, vaid seda peab toetama ka regionaal-, haridus- ja rahvastikupoliitika.

Kui tööjõus osalemine jääb muutumatuks, siis väheneb tööjõud 2040. aastaks viiendiku võrra. Statistikaameti uue rahvastikuprognoosi järgi saab tööjõu vähenev pakkumine olema pikaajaline ning varasemast hinnangust isegi tõsisem probleem. See muudab üha olulisemaks selle, et sotsiaalkindlustussüsteemi ülesehitus motiveeriks inimesi tööturul osalema ja et toetus ei väheneks samas suuruses kui palgatöö lisasissetulek pere eelarvet kasvataks. Sellest aspektist tuleks üle vaadata toetused, mille tingimuseks on seatud mittetöötamine (näiteks ennetähtaegne vanaduspension) või mille piirmaksumäär on väga kõrge (näiteks toimetulekutoetus).

Autor: 1706-aripaev