Palgatõusu plaan hoiatuse kiuste

Valio tegevjuhi sõnul plaanib ettevõte tänavu müüki mõnevõrra kasvatada, eeskätt suurema ekspordiga. Solovjovi teatel on piimatoodete sektorit viimasel aastal iseloomustanud kiire inflatsioon praeguseks pidurdunud. Ta lisas, et koduturul püsib nõudlus stabiilne ning hindade osas inflatsioon pigem pidurdub. "Inimeste arv ettevõttes on sõltuvuses töödeldavast mahust ja selles osas ma muudatusi ei näe," märkis tegevjuht.

Eksport kasvab

Ligi 250 töötajaga jäätisetootja Balbiino AS eksportis üle-eelmisel aastal üle kahe miljoni euro eest. Firma juhataja Kaido Salurand jääb ekspordi suhtes optimistlikuks. Tema sõnul on ettevõtte eksport viimased paar aastat püsinud stabiilsena, kuid lähiaastatel prognoosib olulisemat kasvu käimasolevate arendusprojektide ja kokkulepete tõttu. "Oma ekspordivõimekuse suurendamise nimel oleme suurendanud ka valdkonnaga seotud inimeste arvu," ütles Salurand. Tema sõnul korrigeeris Balbiino töötajate tasusid mullu kevadel ja osaliselt ka tänavu jaanuaris.

Tunamullu rohkem kui 20 miljoni euro eest diivaneid eksportinud Bellus Furnitur OÜ tegevdirektor Urmas Aun ei ole enda ettevõtte Eesti töötajate palku viimastel aastatel langetanud ega tõstnud ning ei tee seda tõenäoliselt ka lähiajal, mistõttu teda palgakasvu järsk pidurdumine ei mõjuta. Samas välisnõudluse ehk ekspordi vähenemist on firmajuht siiski täheldanud. Samuti on ettevõttel raske müügiprognoose teha, sest rohkem kui 300 töötajaga Bellus Furnitur müüb otse kliendile. "Meil sõltub palju sellest, kas härra Koskinen või Erikson läheb poodi ja ostab diivani või mitte," ütles Aun. Tema sõnul ei saa ettevõte loota kindlale ostjale nagu näiteks toiduainetööstus, mistõttu jääb tuleviku prognoosimine keeruliseks. "Võime ainult tagantjärele öelda, et "ahahh, ei läinudki poodi" või "ahahh, läkski poodi"," lisas ta. Bellus Furnituri suurimad sihtriigid on Soome ja Rootsi.

Eesti palgakasv kiirenes teisel poolaastal avalikus sektoris, kus palgad hakkasid pärast kriisi tõusma mõnevõrra hiljem kui erasektoris. Keskpanga ökonomistide teatel ei tohiks riik siiski muutuda palgakasvu vedajaks. Ühelt poolt raskendaks see palkade ja tootlikkuse parema kooskõla saavutamist erasektori ettevõtetes, sest konkureeritakse sama tööjõu pärast. Teiseks võivad kiiresti kasvavad tööjõukulud ohustada eelarveeesmärkide saavutamist. Risk on seda suurem olukorras, kus majanduskasvu ja seeläbi eelarvetulude suhtes on palju ebakindlust.

Suurem palgasurve spetsialistidelt

Palgasurve teine oluline allikas oli ökonomistide analüüsi järgi endiselt kvalifitseeritud tööjõu puudus ja töötajate positsiooni tugevnemine palgaläbirääkimistel, mida mõnel tegevusalal toetas võimalus minna tööle välismaale. Tööjõu nappuse ja selle vähenemise taustal on aga Eestis endiselt suur struktuurne tööpuudus.

Rohkem kui tuhande töötajaga ISS Eesti juhatuse esimehe Priit Paiste sõnul on esmatasandi töötajate seas palgasurve veidi vähenenud, kuid spetsialistidel ning erinevate tasemete juhtidel on endiselt suured ootused palgatõusule. "Võrreldes hetkeseisu näiteks poole aasta taguse perioodiga, siis võime välja tuua, et vakantsete töökohtade arv on meil vähenenud, samas endiselt on vajalike töötajate leidmine keeruline," ütles Paiste.