Varblane: välistoetuste tõttu on reforme edasi lükatud

OMX Baltic0,77%323,42
OMX Riga−0,29%968,56
OMX Tallinn0,11%2 281,87
OMX Vilnius−0,12%1 510,46
S&P 5000,58%7 757,17
DOW 300,69%52 856,09
Nasdaq 1,05%26 702,86
FTSE 100−0,57%10 691,73
Nikkei 225−2,65%62 907,84
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%91,83

OMX Baltic0,77%323,42
OMX Riga−0,29%968,56
OMX Tallinn0,11%2 281,87
OMX Vilnius−0,12%1 510,46
S&P 5000,58%7 757,17
DOW 300,69%52 856,09
Nasdaq 1,05%26 702,86
FTSE 100−0,57%10 691,73
Nikkei 225−2,65%62 907,84
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%91,83

Pärnu finantskonverentsil Euroopa raha võlust ja valust rääkinud Tartu Ülikooli professori Urmas Varblase sõnul on välistoetused muutunud Eesti eelarves põhiliseks investeerimisallikaks ning seetõttu on olulised reformid edasi lükatud.

Rainer Saad

Samas on uuel rahastusperioodil oodata toetusi 5,9 miljardit eurot ning see pole probleem, vaid võimalus, lisas rahvusvahelise ettevõtluse õppejõud.

Varblane ütles, et välistoetused on muutunud põhiliseks investeerimisrahaks. Tänu välistoetustele on olnud võimalik pidada riiki ning paljusid reforme pole pidanud tegema. "See on probleem ning teadvustamine on juba toimunud. Järgmise asjana tuleb kasutada toetusi nii hästi, et suudame nende toel raha teenida ning saame hakkama ilma toetusteta," lausus ta.

Tõukefondid mõeldi omal ajal välja eesmärgiga vähendada ebavõrdsust ning tegemist on ajutise toetusega. Eesti sai möödunud rahastusperioodil kõige rohkem raha elaniku kohta. Alates 2000. aastast kuni 2013. aasta lõpuni sai Eesti üle kuue miljardi euro toetust. See on 4552 eurot elaniku kohta. Kui vaadata ELi eelarvest saadud puhastulu protsendina meie SKPst, siis on toetused jõudnud 5%ni.

Kasulik on see, et oleme ilma avaliku sektori võla suurenemiseta saanud tublisti suurema eelarve. Ligi 75% riigi investeeringutest tehakse toetusrahaga. See võimaldas kriisist läbi tulla ning uusi töökohti luua.

Samas kaasneb toetusrahaga probleeme. "Euroopa rahad vajavad Eesti omafinantseeringut ning on väga tähtis, et need projektid oleksid mõistlikud. Teiseks on hästi palju inimesi seotud toetuste haldamisega nii avalikus kui erasektoris. Kolmandaks on tänu Euroopa rahadele olnud võimalus pidevalt muutusi edasi lükata. Oluline on Euroopa rahadega loodud suure infrastruktuuri ülevalpidamine, milleks me tulevikus tõukefondide raha kasutada ei saa," loetles Varblane Euroopa rahadega kaasnevaid probleeme.

Järgmiste sammudena on tema arvates vaja teadvustada, et on probleem, ning seda on Eestis juba tehtud. Seejärel tuleb läbi mõelda, milleks kasutame 2014-2020 toetusi. Varblase sõnul on praegu algamas tõukefondidest võõrandumise periood. Valitsuse eelarvepositsioon on liikumas defitsiidi poole ning investeerimisvõimalused on vähenenud.

Samas juhtis Varblane tähelepanu, et uuel perioodil on toetusi 5,9 miljardit ning see pole probleem, vaid võimalus. Erakordselt oluline on toetuste kasutamisel ministeeriumidevahelise koostöö koordineerimine. "Veel on võimalik kaasata raha paigutamisel ettevõtlust ning seda tasub teha," lõpetas Varblane oma ettekande.

Varblane: välistoetuste tõttu on reforme edasi lükatud

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised