Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Šokolaadikuningas lubab Ukraina üheks liita
Ukraina kriisi arengutes on oluline teetähis pühapäevale kavandatud presidendivalimised, mille eel Venemaa ei ole andnud selget signaali, kas Moskva kavatseb tulemust tunnustada.
Andes Ukrainale juhi, kellel on tõetus üle kogu riigi, võivad presidendivalimised avada tee kriisist välja. Kuid ikkagi on see põhiseaduse vastase võimupöörde tagajärg, ütles esmaspäeval Bloombergi telekanalile antud intervjuus Venemaa peaminister Dmitri Medvedev. Kui mõned piirkonnad valimistel ei osale, heidab see varju valimiste legitiimsusele, lisas ta.
Mõned päevad varem ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov samale telekanalile, et Venemaa on valmis koostööd tegema iga Ukraina liidriga, kellel on rahva enamuse toetus. Eelkõige peavad valimised legitiimsed olema ukrainlaste endi silmis.
Tugev soosik
Artikkel jätkub pärast reklaami
Valimistel on favoriit on Ukraina üks jõukamaid mehi, šokolaadikuningas Petro Porošenko (48), kes on osanud äris ja poliitikas edukas olla nii lääneriikide kui ka Venemaaga tihedamaid sidemeid toetavate valitsuste ajal.
Mai algul LA Times'ile Kiievis antud intervjuus ütles Porošenko, et on valmis juhivastutust võtma. "Ma tean, kuidas majandust üles ehitada. Ma tean, kuidas ehitada tehaseid ja vabrikuid. Ma tean, kuidas luua töökohti. Ma võin olla diplomaat, ma oskan ka pankur olla. Ma kavatsen inimesed ühendada, ilmutada nulltolerantsi korruptsiooni suhtes ja riigi moderniseerida," ütles ta.
Raudse eesriide langedes oli Porošenkol värskelt omandatud kõrgharidus rahvusvahelise majanduse alal ja ta alustas oma karjääri nõukogudeaegsete firmade nõustajana. Esimesed miljon dollarit teenis ta musta pipraga spekuleerides.
Praegusele varandusele, mille ajakiri Forbes hindas mullu 1,6 miljardile dollarile, pani ta aluse pankrotistunud kompvekitootjaid üles ostes. Partneritega ehitati üles busside koosteäri ning talle kuulub ka telekanal. Läinud aastal oli Porošenko kommivabrik Roshen maailmas suuruselt 18. kohal, mille netomüük küündis 1,27 miljardile dollarile, vahendas agentuur Bloomberg.
Poliitiline kameeleon
Poliitikas hakkas ta kaasa lööma üheksakümnendate lõpul, olles tagandatud Ukraina presidendi Viktor Janukovitši Regioonide partei üks asutajaid. Siis asus ta toetama hoopis oranži revolutsiooni ja selle harjal presidendiks saanud Viktor Juštšenko Meie Ukraina parteid. Juštšenko tegi Porošenkost esimest korda ministri - ta oli välisminister ja riikliku julgeolekunõukogu esimees.
Neil aastatel kujunes Ukraina oligarhide klass ja klannid. Ka Porošenkot ennast on süüdistatud keerulistes maksukonkstruktsioonides, et oma ettevõtete tulusid suurendada. 2012. aastal oli Porošenko juba Viktor Janukovitši valitsuse kaubandus- ja majandusminister, kelle president kutsus kui kompetentse juhi riiki pankrotist päästma.
Värskeima liidu lõi ta Ukraina endise poksitšempioni ja opositsiooniliidri Viktor Klitškoga, kes märtsis presidendiks pürgimisest loobus ja asus Porošenkot toetama. Austrias USA-le väljaandmist ootav Ukraina jõukaimaid mehi Dmitri Firtaš ütles hiljuti intervjuus Bloombergile, et just tema soovitas selle sammu astuda, jõud ühendada.Porošenkot toetas aprillis-mais Kiievi sotsioloogiainstituudi korraldatud arvamusküsitluste järgi 33,7% küsitletutest. Järgnedid ekspeaminister Julia Tõmošenko 5,9% ja miljardärist pankur Sergei Tigipko 4,1%ga. Küsitleti 2022 inimest.
Populaarsust kogus Porošenko toetusega Kiievi meeleavaldustele, mis viisid president Janukovitši tagandamiseni. Porošenko esitleb end kui progressiivset ja Euroopameelset kandidaati. Ta on üks peamisi ELiga vabakaubandusleppe sõlmimise eestvedajaid, kellel on head kontaktid mitmete lääne poliitikutega. Mai algul kohtus ta Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga.
Kuid nagu viitab Bloombergi kolumnist Leonid Bershidsky, on tal olnud osavust oma varandust kasvatada ja koostööd teha Ukraina lühikese taasiseseisvusaja kõige ebameeldivamate isikutega. Valimiskampaania ajal on Porošenko Venemaa vastaste sanktsioonide kohta öelnud, et vajadusel tuleb neid laiendada isikute asemel konkreetsetele majandusharudele. Porošenko Roshen oli üks Ukraina firmasid, mille toodangule Venemaa mullu impordikeelu kehtestas, kui survestada Ukrainat assotsiatsioonilepingust loobuma.
Välisministrina toetas Porošenko Ukraina liitumist NATOga. Aprillis Saksa väljaandele Bild antud intervjuus ütles ta, et praegu pole pigem NATO Ukraina liitumiseks valmis.
Pingeline nädalavahetus
Ukraina territooriumi on Porošenko valmis relvaga kaitsma, Krimmi aga jõuga tagasi võtma ei läheks. Venemaa toetustest sõltuma määratud Krimmi toob tagasi ülejäänud Ukraina majanduse edu ja moderniseerimine, ütles ta intervjuus LA Times'ile.
Eile jätkusid Ukraina armee ja separatistide kokkupõrked Donteski ja Luganski oblastis. Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk ütles, et valitsus püüab tagada presidendivalimiste toimumise kogu riigi territooriumil. "Me anname aru, et teatud kohtades võib hääletamine raske olla," ütles ta. "Aga neid kohti pole palju ja see ei mõjuta valimiste üldtulemust," vahendas Bloomberg.
Ukraina presidendivalimiste eel teatasid lääneriigid, et kui Venemaa peaks sekkuma ega lase Ukraina presidendivalimistel toimuda, käivitruvad sellest Venemaa vastu majandussanktsioonid. Esmaspäeval teatasid Venemaa telekanalid, et Venemaa väed on hakanud Ukraina piirilt baasidesse tagasi pöörduma.
Taust22. november 2013 Ukraina president Viktor Janukovitš loobub ootamatult ELiga assotsiatsioonileppe sõlmimisest, mis vallandab Kiievir rahvarahutused28. jaanuar 2014 Ukraina valitsus astub tagasi22. veebruar Ukraina parlament tagandab Janukovitši pärast ligi 100 inimese hukkumist Kiievi peaväljaku kokkupõrgetes23. veebruar Krimmis algavad protestid Ukraina uue valitsuse vastu28. veebruar protesid algavad Luganskis ja Donetskis16. märts Krimmi "referendum" Vednemaaga liitumiseks - kaks päeva hiljem annekteerib Venemaa Krimmi17. aprill USA, ELi, Venemaa, Ukraina Genfi lepe pingete maandamiseks11. mai Donetski ja Luganski iseseisvusreferendumid25. mai presidendivalimised