Trasberg: hinnalangust pole mõtet üle tähtsustada

Üldjuhul peetakse majanduslanguse ning hinnalanguse kompotti võrdlemisi hirmutavaks ning häirekella andvaks. Selle aasta esimeses kvartalis langes Eesti majandus 1,4%. Statistikaamet andis täna teada, et tarbijahinnaindeksi muutus oli juunis võrreldes maiga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta juuniga –0,4%.

Trasberg märkis, et midagi hirmutavat selles tegelikult näha ei maksa. Tema sõnul on Eesti majandus sedavõrd väike, et iga väiksemgi muutus avaldab mõju. Seega ei maksa lühiajalisi muutusi üle tähtsustada.

„Inflatsiooni mõjutavad palju tarbimise struktuurimuutused,“ rääkis Trasberg, kes tõi näitena välja toidukaupade tarbimismuutused. „Toidukaubad on aga sellised, mille hinda mõjutab palju väliskeskkond,“ täpsustas ta.

Trasberg märkis, et hoopis omaette küsimus on, kuidas saab Eesti hakkama ilma erinevate eurotoetusteta. Nimelt moodustavad mittemaksulised tulud üle viiendiku riigieelarvest. Tuluvoo pidurdumisel saabki aga jälgida, kuidas Eesti majandus nüüd ise "jalul püsib".

Kui tavatarbijale on hindade langus mokkamööda, siis hoopis murelikum on ettevõtjate pale, kelle toodangu ostmine väheneb. Kuna Euroopa turud on aga taastumas, on just ettevõtetel paras aeg suuremale ekspordimahule mõelda. Trasberg ütles, et buumi ajal, mil inimeste ostuvõime oli suurem, piirdusidki paljud ettevõtted üksnes siseturuga, see aga mõjus negatiivselt konkurentsivõimele. Ta lisas, et tootjad on erinevad, siseturule orienteeritud ettevõtetel on mõistagi keeruline. Siiski on enamiku meie tootjate suurem osa turust suunatud väljapoole Eestit.