Globaalne pilk algavale poolaastale: põlevad tehased seovad Putini käed

Maailm on juba mitmendat aastat sõjas ning taas prognoositakse, et just tänavu näeb kõige pöördelisemaid hetki. Konflikt Iraani ja USA vahel on endiselt hõõguvatel sütel ning hinnangud Ukraina ja Venemaa vahelise sõja kohta näitavad veel mõneks ajaks pigem tule jätkumist.

„Ukrainal ei ole tegelikult enam otsest vajadust väga halbadel tingimustel rahu vastu võtta, sest nad suudavad Venemaad väga edukalt mõjutada,“ nentis raadiosaates „Globaalne pilk“ Äripäeva ajakirjanik Janno Riispapp.

Ehkki Kiievi positsiooni on paranenud, ei ole Riispapi hinnangul ukrainlaste edukatel õhurünnakutel Moskva ja Peterburi vastu veel mõju otsustele Kremlis.

„Kõik need kineetilised sanktsioonid — mida Ukraina järjest efektiivsemalt kehtestab, nii et Moskvas on valgete ööde asemel päris mustad murepilved —, neil pole ju erilist vahet. Riigi seest puudub igasugune tõsiseltvõetav surve.“

Äripäeva ajakirjaniku Kristjan Pruuli sõnul peab Ukraina Vene naftataristut järjepanu pommitama, sest nagu on näha Ust-Luga puhul — rünnakud, mille tõttu on eksinud ka Eesti õhuruumi droone —, töötavad terminalid pärast remonditöid edukalt edasi.

„Ma arvan, et põleva nafta sanktsioonide esimene mõju Venemaale on see, et sa ei saa korraldada mingisugust poolikut mobilisatsiooni. Inimesed on niigi vihased, nad selle bensiini pärast veel politseinikuga tänaval kaklema ei hakka, aga kui sa hakkad neid ka bussidesse panema, sest nüüd viime igast kubermangust täpselt nii mitu inimest rindele — siis küll. See hoiab pahameele nivoo piisavalt kõrgel, et Venemaa ei saaks teha rohkem, kui ta praegu teeb,“ rõhutas Pruul.

Saates prognoosisid Äripäeva ajakirjanikud, mida toob aasta teine pool. Nii sõjas Ukraina ja Venemaa vahel kui ka Lähis-Idas, samuti priske võlakoormaga maailmamajanduses ja tulikuumadel turgudel.

Saatejuht on Äripäeva välistoimetaja Indrek Lepik.

Foto autor: Zumapress/Scanpix