- OMX Baltic0,75%323,37
- OMX Riga−0,59%965,61
- OMX Tallinn1,37%2 279,19
- OMX Vilnius0,1%1 513,86
- S&P 5000,28%7 712,57
- DOW 300,00%52 495,88
- Nasdaq −0,02%26 424,82
- FTSE 1000,14%10 747,76
- Nikkei 2250,85%64 621,24
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%91,94
- OMX Baltic0,75%323,37
- OMX Riga−0,59%965,61
- OMX Tallinn1,37%2 279,19
- OMX Vilnius0,1%1 513,86
- S&P 5000,28%7 712,57
- DOW 300,00%52 495,88
- Nasdaq −0,02%26 424,82
- FTSE 1000,14%10 747,76
- Nikkei 2250,85%64 621,24
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%91,94
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ohtlikud jäätmed tõid Tartu meestele õitsengu
NB!
Homme, 26. veebruaril korraldab Äripäeva toimetus Gaselli kongressi, kus kuulutatakse välja parimad gasellid. Kongressil astuvad üles Siim Kallas, Ain Hanschmidt, Rainer Nõlvak, Rolf Relander, Jakob Saks jt. inspireerivad esinejad.
Tänavu kandideerib Gaselli TOPi võidule 1106 firmat.
Äritandemi omanduses olev AS Epler & Lorenz on Eesti vanim ja Lõuna-Eesti suurim ohtlike jäätmete käitleja ning jätkuvalt tegus - viimaste aastate majandustulemused lennutasid ettevõtte taas Gaselli TOPi.
"Alustasime omal ajal sellest hallist hoonest," viipab Epler & Lorenzi nõukogu esimees, OÜ Kesto juhataja Jüri Epler kabineti aknast paistvale viilhallile. Nüüd huugab seal juba aastaid ligi miljon eurot maksnud ning ELi jäätmekäitlusdirektiivile vastav põletusahi, mis muudab tuhaks nakkusohtlikud haiglajäätmed, taimekaitsemürgid ja muud eriti ohtlikud jäätmed.
Mis on kiire kasvu põhjus?
Aastatel 2011-2013 kasvas ASi Epler & Lorenz ärikasum 5,87 ja käive 1,75 korda.1. Pakendite sorteerimine. 2013. aastal valmis suur viilhall, kus sorteeritakse pakendeid, pressitakse need sortide järgi kokku ning müüakse edasi käitlejatele. Pakendite sorteerimine on Epler & Lorenzi jaoks uus tegevus jäätmekäitluse hierarhias.2. Riigihanked. Lõuna-Eesti omavalitsused on hakanud korraldama Euroopa Liidu raha toel riigihankeid omavalitsuste territooriumidel asuvate vanade naftabaaside ja asfalditehaste saneerimiseks ning puhastamiseks. Selliste objektide peatöövõtjaks on küll ehitusfirmad, aga kuna neil puudub jäätmealane kompetents, on paljude objektide puhul kaasatud koostööpartneriks Epler & Lorenz.
Töö ratastel
Ehkki tegu on jäätmekäitlusfirmaga, hõljub prügile omast läppunud ja roiskunud lõhna vaevutuntavalt vaid kompostiboksides ning pakendite sorteerimise hallis. Ringkäiku teeb Epler külalisele üksinda, sest kompanjon, Epler & Lorenzi juhataja Janis Lorenz pidi sel hommikul kiirele ärikohtumisele sõitma. Tema täpsustab looga seotud fakte hiljem telefoni teel.
Kui Janis Lorenz on jäätmekäitlusfirmat juhtinud asutamisest alates, siis Jüri Epler oli pikka aega pelgalt passiivne omanik. "Mulle algul tundus, et firma on kahele kõrgharidusega insenerile igapäevaseks tegelemiseks liiga väike," põhjendab Epler, miks ta vahepealsetel aastatel töötas mitmes teises ettevõttes. "Nüüd olen ringiga tagasi."
Alates 2006. aastast juhib ta Kestot, mis haldab Tallinnas Paljassaarel jäätmejaama. "Enamiku tööajast olen ratastel," naerab Epler. "Sõidan pidevalt Tartu ja Tallinna vahet ning sageli põikan sisse Väätsale." Kesto ja AS Väätsa Prügila omanduses on OÜ Jäätmekeskus, mis alates eelmisest aastast lammutab Väätsal elektroonikaseadmeid.
Tulemus
AS Epler & Lorenz majandustulemused (eurodes)aasta käive puhaskasum2010 1 153 738 127 4542011 1 231 332 139 2372012 1 171 049 32 8462013 2 160 806 838 730Allikas: AS Epler & Lorenz
Küsimusele, mis on hoidnud kursusevendadest äritandemit nii pikalt koos tegutsemas, vastab Epler, et selleks on vastastikune usaldus. "Sa pead usaldama teist poolt sada protsenti," rõhutab ta. "Ja läbirääkimisi pidades või vaieldes peab alati mõlemal poolel olema valmidus kompromissiks. Teinekord tuleb samm tagasi astuda selleks, et ettevõte saaks minna jälle edasi."
"Me tasakaalustame teineteist," vastab Janis Lorenz samale küsimusele paar päeva hiljem telefonitsi. "Jüri on peamine ideegeneraator ja tema tahab ideid kiiresti ellu viia. Mina olen rohkem kalkuleerija, et kas tasub ideed ellu viia või mitte."
Mis on mis?
AS Epler & LorenzAsutatud 21.02.1991.Käitleb ohtlikke jäätmeid, teostab keskkonnakaitselisi puhastustöid ning taaskasutab pakendi-, ehitus- ja biojäätmeid.Aastas võtab vastu umbes 10 000 tonni jäätmeid.Omanik OÜ Waste E & L (50% Jüri Epler, 50% Janis Lorenz).Gaselli TOPis 532. kohal (2005. aastal oli 362. kohal, 2001. aastal 231. kohal, 2000. aastal 114. kohal).Töötajaid 42.OÜ Waste E & L omanduses olev OÜ Kesto tegeleb ohtlike jäätmete käitlemisega, omab jäätmejaama Tallinnas Paljassaarel.OÜ Jäätmekeskus (50% OÜ Kesko, 50% AS Väätsa Prügila) tegeleb Väätsal elektroonikaseadmete lammutamisega.1991 - võttis rendile kunagise Tartu katseremondi tehase jäätmepõletustsehhi, jätkas õlijäätmete kogumise ja põletamisega.1994 - käivitas koostöös Tartu linnaga ohtlike jäätmete kogumisringid.1995 - alustas keskkonnakaitseliste puhastustöödega.1998 - ostis jäätmepõletustsehhi vara välja.2000 - alustas vanade õlide ja muude põlevjäätmete ümbertöötlemist ning tarnimist ASi Kunda Nordic Tsement tehasele kütuseks (2014. aastal tarnis Kundasse veidi üle 3000 tonni vedelat ja tahket kütust).2000 - omandas Tallinnas tegutsenud jäätmekäitlusfirma ASi Reci Eesti vara.2002 - omandas enamusosaluse jäätmekäitlusfirmast OÜst Kesto (2006. aastast ainuomanik).2005 - rekonstrueeriti ohtlike jäätmete põletusahi (põletada tohib ka nakkusohtlikke haiglajäätmeid, pestitsiide, PCB sisaldavaid õlijäätmed jms).2007 - alustas Põltsamaal jäätmete kompostimisega.2007 - hakkas opereerima Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete käitluskeskust.2013 - valmisid pakendi- ja ehitusjäätmete käitluskeskus ning biolagunevate jäätmete komposteerimisväljak.2014 - sidusettevõte OÜ Jäätmekäitlus alustas Väätsal elektroonikaseadmete lammutamisega.2015 jaanuar - ostis riigilt välja Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete käitluskeskuse hooned.
Pioneeridest jäätmekäitlejad
Jüri Epler ja Janis Lorenz olid head kamraadid juba tudengiajal, kui elasid ühiselamus samal korrusel. Pärast TPI-kooli lõpetamist läksid meeste teed mõneks ajaks lahku, ent kui Epler hakkas 1989. aastal Tartu-Tallinna maantee äärde rajama Tartu Katseremondi Tehase põletustsehhi, kutsus ta sõbra appi.
"Elva lähedal Lagujal asunud nn masuudijärve ei tohtinud enam naftasaaduste jäätmeid vedada ja seepärast otsis katseremondi tehas muud lahendust," seletab Epler, miks tehas hakkas üldse mõtlema naftasaaduste jääkide põletamise peale. Vajalik põletusahi ja tehnoloogia hangiti Tšehhist. 1990. aastal käivitunud põletustehas oli Baltikumis esimene omataoline.
Hetkel kuum
Õige pea tegi katseremondi tehase juhtkond Eplerile ja Lorenzile ettepaneku võtta põletustehas rendile. Selleks asutasid mehed 1991. aasta veebruaris AS Epler & Lorenz. "Eks see firma loomine selline pea ees vettehüppamine oli," räägib Janis Lorenz.
"Jäätmekäitlemisest ei teadnud me siis suurt midagi. Tehnika poolt me aga ei kartnud, sest TPI mehaanikainseneri pagas oli olemas."
Epler & Lorenz on aasta-aastalt oma tegevust jäätmete käitlemisel ning jäätmete nomenklatuuri laiendanud. Firma eesmärk on kogu aeg liikuda jäätmekäitluse hierarhias ülespoole. "Kui me alguses põletasime vaid naftasaaduste jäätmeid, siis praegu põletame kallimaid jäätmeid nagu näiteks kemikaalide ja meditsiinijäätmeid," lausub Jüri Epler. "Kasutatud õli põletamine ahjus ei ole enam rentaabel."
Naftasaaduste jäätmetest toodab firma hoopis ise jäätmekütust, mida tarnib alates 2000. aastast Kunda tsemenditehasele. "Toodame vedelat ja tahket jäätmekütust," täpsustab Epler. "Tahkeks kütuseks on õliga reostunud pakendid või kaltsud, mis purustatakse ja segatakse ühtlaseks konsistentsiks. See sodi, mis pakendite sorteerimisest alles jääb, läheb tahke kütusena Kundasse, ja see mis Kundasse ei lähe, põletame oma ahjus ära."
Epleri sõnul on jäätmemajanduses ülitihe konkurents, sest Eesti elab vähe inimesi ja seega ka jäätmeid ei teki palju. "Täna oled kellelegi konkurent ja homme juba partner. Ja sa võid vabalt olla samal ajal ühe jäätmeliigi osas konkurent ja teise jäätmeliigi osas hoopis partner," näitlikustab Epler.
Kommentaar
Aivar Lõhmus, ASi Väätsa Prügila juhatajaMeil on ühine ettevõte, elektroonikaseadmete lammutamisega tegelev OÜ Jäätmekeskus, mille osanikeks on OÜ Kesto ja AS Väätsa Prügila. Aga meil on ka muid valdkondi, kus me teeme koostööd Epler & Lorenziga lepingulise suhte alusel. Koostöö nendega on kestnud üle 10 aasta. Janis Lorenzit ja Jüri Eplerit iseloomustab konkreetsus, professionaalsus ning suhtlemisvalmidus.Prügiäri on Eestis muutunud lausa omaette majandusharuks. See tähendab, et ettevõtted on omavahel suured konkurendid, aga ka partnerid. Ise ei jõua ju kõike teha. Näiteks Väätsa Prügila kogub küll ohtlikke jäätmeid ja pakendab neid, aga käitlemiseks anname sellised jäätmed edasi Epler & Lorenzile või Kestole. Ja samas on teatud jäätmeliigid, mille ladustamisega Epler & Lorenz ei tegele - siin pakume meie neile ladustamisteenust.
Jäätmekäitlejate kolm soovitust
1. Selge siht silme ette. Alustaval ettevõtjal peab olema siht küllalt selge ja käegakatsutav, aga siiski piisavalt kaugel. Sul tuleb orientiir ehk lipuke kaugusse püsti panna. See lipp peab olema kogu aeg nägemisulatuses, lipp ei tohi kaduda unistuste udusse ja lipp ei tohi olla kättesaadav kohe, kui haarata tahad. Sul peab olema eesmärk, kuhu tahad jõuda. Hägune siht - tahan ainult olla ettevõtja - sihile ei vii.2. Liigne tarkus ei tule kasuks. Enne ettevõtjaks asumist ei tasu koguda liiga palju teoreetilisi teadmisi. Mida targem sa oled, seda enam pelgad riske võtta, seda rohkem hakkad võimalikke ohte tajuma ja see võib pärssida otsuste tegemisel. Isegi sedavõrd, et kardad oma ettevõtmise läbikukkumist juba eos ning ei julgegi ettevõtlusega alustada.3. Reinvesteeri kasum. Esimestel aastatel ära looda isiklikule kasule, alguses peaks mõte kasumist üldse unustatud olema. Ja isegi, kui kasumit algusaastail tekib, investeeri see kohe ettevõttesse tagasi.
Milline vanasõna iseloomustab teie tegevust?
Jüri Epler ja Janis Lorenz, ASi Epler & Lorenz omanikud
Tasa sõuad, kaugele jõuad. Kui me 1991. aastal alustasime, olid esimesed viis-kuus aastat päris rasked selles mõttes, et tollel ajal polnud inimesed jäätmekäitlusest peaaegu üldse teadlikud. Meie ettevõte on seda teadlikkust algusest peale aidanud tõsta, näiteks organiseerisime koostöös Tartu linnaga 1994. aastal ohtlike jäätmete esimesed kogumisringid.
Kindlasti peab alustav ettevõte kogu oma kasumi kohe reinvesteerima. Meie oleme järk-järgult omandanud uut tehnikat, juurutanud uusi tehnoloogiaid, omandanud kogemusi ning loonud kontakte. Oleme tasa sõudnud.
ASi Epler & Lorenz omanikud unistavad
Väga raske on midagi ennustada, sest viimase nelja aasta jooksul on Eesti jäätmeturul nii palju muutusi toimunud. Eesti riik on 25 aastat vana ja Eesti võeti vahepeal Euroopa Liitu. Kogu aeg on seadusandlus muutunud, samuti prioriteedid.
Lähema viie või kümne aasta perspektiivis meil mingeid meeletult suuri unistusi ei ole. Liigume seda teed, mida mööda oleme kõik see aeg liikunud ehk et suurendame erinevate jäätmeliikide käitlemist ja kasutusse võtmist. Jäätmekäitluse hierarhia kohaselt on kõige madalam aste prügilasse ladestamine, siis tuleb põletamine, seejärel jäätmete kasutusele võtmine jne. Meie eesmärk on selles hierarhias liikuda ülespoole.
Hetkel kuum
Vaata, kes on saanud kõige rohkem toetusi
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele