Energiamärgise eri aastate klassid pole võrreldavad

“See sõltub täiesti hoone tüübist, energiaallikatest ja kasutusotstarbest. Kas tegu on näiteks haigla või elamuga. Lisaks, millised on hoone energiakandjad. Mida rohkem hoone elektrit kasutab, seda tõenäolisem on, et klass läheb viletsamaks,” rääkis Tark.Energiamärgise saab ka ise arvutada

Kogu energiamärgiste arvestus käib ruutmeetripõhiselt. Et tagada hoonete võrreldavus, arvutatakse energiakulu köetava pinna ruutmeetri kohta.“Energiamärgis esitab kaalutud energiakasutuse. See võtab arvesse energia liiki – kas me kasutame elektrit või kaugkütet – ja summeerib need vastavate kaalumisteguritega. Seega, kui on olemas energiaarved, saab nende baasil energiamärgise oma hoonele välja arvutada,” rääkis Kurnitski.

Murekoht seisneb selles, et majad, mis on ehitatud kaks aastat tagasi A-klassina, kvalifitseeruvad nüüd vastavalt praegusele energiamärgise skaalale C-klassi hoonetena. “2013. aastal hakkasid meil kehtima rangemad energiatõhususe miinimumnõuded, millega seoses muutus ka energiamärgise skaala. Need märgised, mis on väljastatud enne 2013. aastat, on vana süsteemi järgi tehtud. Uus süsteem on aga ühe-kahe klassi võrra rangem, mis tähendab, et kui vana märgis on A-klassi oma, siis uues süsteemis on see tavaliselt C-klass. Selline ebakõla kehtib nii kaua, kuni olemasolevad energiamärgised kehtivad – see periood on viis kuni kümme aastat, sõltuvalt märgisest,” rääkis professor.

Ühtset lahendust olukorrale pole

Soojus­audit OÜ projektijuhi Viljar Puusepa sõnul toimus suurem muudatus arvutamise metoodikas elektri kaalumisteguriga seonduvalt. “Kui vana määruse järgi pidi elektri kulu arvestama poolteise-, siis uue määruse järgi kahekordselt. See mõjutab kaalutud energiaerikasutust ning näitab uuemal ajal tehtud märgiseid suurema energiatarbega ehk halvema klassiga,” märkis Puusepp.

Olukorra lahendamiseks peaks Kurnitski sõnul iga tarbija ise jälgima, mis aastast pärit energiamärgisega tegu on. “Märgistel on erinev kuju, nende vorm on täiesti erinev. Seega pole vahet, kas vaatad aastaarvu või märgise vormi,” lisas Tark.

Puusepa sõnul on uuematel energiamärgistel teisel lehel arvutatud ka ilma kaalumisteguriteta erikasutus, mis reeglina on väiksem ning peegeldab kinnisvaraomaniku tegelikke kulutusi. Kui see on välja arvutatud ka vanemate energiamärgiste lisades, on need numbrid omavahel võrreldavad.

“Tavakodanik ei pruugi neid erinevusi teada ja võrdleb energiamärgise klasse, mille taga on erinev arvutusmetoodika. Probleem ei ole aga terav, sest energiamärgise kasutus eratarbimises ei ole veel juurdunud ning järgmise 5–10 aastaga süsteem ühtlustub,” rääkis Puusepp, kelle sõnul kasutatakse energiamärgiseid praegu aktiivselt hoonete renoveerimisel ning ehituslubade väljastamisel, kus ametkonnad seda dokumenti nõuavad.