- OMX Baltic0,17%320,96
- OMX Riga−0,42%971,38
- OMX Tallinn0,25%2 248,34
- OMX Vilnius0,1%1 512,28
- S&P 5000,41%7 722,52
- DOW 300,98%52 477,82
- Nasdaq 0,21%26 486,45
- FTSE 100−0,29%10 733
- Nikkei 225−1,3%64 075,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%93,03
- OMX Baltic0,17%320,96
- OMX Riga−0,42%971,38
- OMX Tallinn0,25%2 248,34
- OMX Vilnius0,1%1 512,28
- S&P 5000,41%7 722,52
- DOW 300,98%52 477,82
- Nasdaq 0,21%26 486,45
- FTSE 100−0,29%10 733
- Nikkei 225−1,3%64 075,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%93,03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Bussifirmad: Elron sõidab meist üle
Esimese täisaasta tegutsenud Elron sai reisijateveoks 13,7 miljonit eurot, lisaks 16,9 miljonit eurot uue veeremi soetamiseks Ühtekuuluvusfondist ja riigieelarvest. Võrdluseks: piletimüügitulu oli kokku 10,1 miljonit eurot.
Ossip: hoopis bussid eelisseisundis
Eesti Liinirongide juht Andrus Ossip selgitas, et rongiliiklus toimib ka mujal maailmas samadel alustel ning riigi dotatsioon on sellisel transpordivõrgul alati olemas.
Enamgi, Ossipi sõnul on hoopis bussidel rongide ees eelis, kuna lisaks kütuseaktsiisile peab Elron tasuma ka raudtee kasutuse tasu. “See on Elroni kogukulu eelarvest pea kolmandik. Kui me võtame bussivedajad, siis nemad maksavad rongivedajatega sarnaselt aktsiisi, aga eraldi maantee kasutamise tasu ei maksta. Ma ei arvagi, et bussid peaksid seda maksma, aga kui me neid asju võrdleme, siis nad ei ole üks ühele võrreldavad,” selgitas Ossip.
Elron tasus mullu infrastruktuuri kasutustasu 10,0 miljonit eurot ehk sama palju, kui saadi 2014. aastal piletimüügitulu.
Konkurendid vihased
Bussiettevõtete Lux Express AS ja SEBE AS omanik Hugo Osula oli nördinud, et peab kaudselt toetama Elroni ärimudelit.
Kommentaar
Riik pakub ebavõrdset konkurentsi
Neeme Tammis, ASi Hansabuss juhatuse esimees
Me oleme jätkuvalt samal positsioonil nagu varem, et riik ei tohiks pakkuda dotatsiooni kaudu ebavõrdselt konkurentsi eraettevõtlusele. Niimoodi suretatakse eraettevõtlus välja. Suurte toetuste najal, kus kasutatakse kõigi meie maksumaksjate raha, oskavad kõik uhkelt ja edukalt äri ajada, aga ilma toetusteta hakkama saamine on palju olulisem väärtus. Rongiliiklust on kindlasti vaja, aga riik peaks korraldama konkursi ja andma võimaluse praegustele vedajatele olla operaatori rollis.
Lõppude lõpuks juhtub see, et Elron on suures kahjumis ja suretab ka bussifirmad välja. Riigi pikaajaline vaade peaks olema keskkonnasõbralik ja kaasaegne, nagu paljudes teistes Euroopa riikides, et tuua sõitjad autodest ühistransporti, mitte inimesed busside pealt rongide peale ümber jaotada.
Rongiliiklust on vaja ja kui rongidesse on investeeritud, siis võetakse see raha meie kõigi taskust. Aga kommertsliinidel maksab inimene ise selle bussipileti kinni ja see ei tule nende taskust, kes ei sõida.
“Mul on värskelt laual möödunud aasta majandustulemused. Me maksime riigile eelmisel aastal üle 6 miljoni euro makse. Elron, nagu ma näen, sai ainuüksi tegevuskulude katteks riigilt 14 miljonit dotatsiooni, uue veeremi ostmiseks veel 17 miljonit abiraha, et üldse ots otsaga kokku tulla. Ja kujutage ette, et need kaks ettevõtet konkureerivad omavahel justkui võrdne võrdsega,” lausus Osula.
“Kui üks vabaturu tingimustes toimetav transpordiettevõte ennast sellisel kombel majandaks ning oma klientidesse selliselt suhtuks, siis oleks lõpp küll valus, aga vähemalt kiire. Elron saab paraku maksumaksja kulul endale lubada pikka ja piinarikast pankrotti. Uute rongide juurdeost ainult võimendaks dotatsioonisõltuvuses rongiäri raiskavat ülekoormust Eesti ühiskonnale,” lisas Osula.
ASi Hansabuss juhatuse esimehe Neeme Tammise sõnul on nende tulud Elroniga konkureerivatel liinidel kahanenud ning nad on pidanud liine sulgema. “Nendel liinidel, kus me rongidega konkureerime, on meie tulu kahanenud. Me panime liine kinni Sauel ja ka üle-eestilistel liinidel ja praegu oleme seisus, et inimesed ei ole Sauel ikkagi rahul ning Saue linn otsib aktiivselt lahendusi, et toetada ka bussiliiklust. Sest eraettevõtja ei saa sõita kahjumis,” rääkis Tammis.
Tema sõnul käib kokkuvõttes üks suur ringtoetus. “Riik toetab aina enam rongi ja kohalik omavalitsus peab selle tõttu toetama veel rohkem bussi, sest kõigile reisijatele ei sobi paratamatult ainult rongiliinid. Riigil puudub pikaajaline ja tasakaalustatud vaade ühistranspordile,” rääkis Tammis.
Hetkel kuum
Reisijate valik
Ossip suhtub tulevikku optimistlikult. Tema sõnul kasvab reisijate arv iga kuuga ning see tähendab piletitulu kasvu. Alles hiljuti tegi ta majandusminister Kristen Michalile ettepaneku veel kolme viievagunilise lisarongi soetamiseks 30 miljoni euro eest. “Mina näen küll tulevikku väga positiivselt,” kommenteeris Ossip. Keskmine piletitulu reisija kohta on aastaga kasvanud ligi kümnendiku võrra, 1,73 euroni.
Kokku tehti riigirongidega mullu 5,84 miljonit sõitu ehk 50% rohkem kui aasta eest. Samas on ettevõtte hinnangul oluline osa kasvust tingitud uute rongide lühematest ühendusaegadest ja tihedamast sõiduplaanist. Majandusminister Kristen Michal lubas Äripevale kommentaari anda täna.
Hetkel kuum
- ST
Võlakirju saab märkida 11. novembrini
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
1
2
“Ma kirjutan seda lugu bussis teel Žõtomõrist Kiievisse”
3
4
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele