- OMX Baltic0,74%323,32
- OMX Riga−0,51%966,46
- OMX Tallinn1,38%2 279,29
- OMX Vilnius0,13%1 514,23
- S&P 5000,58%7 757,17
- DOW 300,69%52 856,09
- Nasdaq 1,05%26 702,86
- FTSE 1000,19%10 752,88
- Nikkei 2250,85%64 621,24
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%92,21
- OMX Baltic0,74%323,32
- OMX Riga−0,51%966,46
- OMX Tallinn1,38%2 279,29
- OMX Vilnius0,13%1 514,23
- S&P 5000,58%7 757,17
- DOW 300,69%52 856,09
- Nasdaq 1,05%26 702,86
- FTSE 1000,19%10 752,88
- Nikkei 2250,85%64 621,24
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%92,21
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Michali plaaniga kaovad riigifirmadelt sisekontroll ja rahalugemine
Ühe valdusfirma alla koondub mitu sarnase valdkonna riigiettevõtet, mille eest valdusfirma vastutama hakkab.
Täna tutvustas Kristen Michal koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi analüütikute Regina Raukase ja Raul Paruskiga kahe aasta eest loodud nn Raasukese plaani edasiarendust ehk kava riigifirmade konsolideerimiseks. Nende kinnitusel võtab konsolideerimisreformi tegemine aega aasta kuni poolteist, tulu sellest oleks oluliselt suurem kui valdusfirmade kontserni loomise kulud.
Raul Paruski sõnul otsustati analüüsi koostama hakates esimesena ühe valdusfirma alla viidavateks ettevõteteks transpordisektorist Tallinna Sadam, Saarte Liinid, Eesti Loots, Eesti Raudtee (EVR Cargo ja EVR Infra) ja Tallinna Lennujaam, lisaks ka Veeteede Ameti üks osakond ja selle alla kuuluv laevastik.
Eesti sadamate ja raudteede kaubaveod on langenud, mis kajastub riigieelarvesse saamata jäänud tuluna. Kui praegu killustunud transiidi- ja infrastruktuuriettevõtted koonduksid ühe valdusfirma alla, töötaksid need efektiivsemalt ja teeniksid rohkem tulu, rääkis Parusk. Koos oleks analüütikute hinnangul võimalik neil firmadel kaubamahte oluliselt suurendada.
Michal nimetab ühe valdkonna riigifirmasid ühendavaid valdusfirmasid kokku kontserniks, millelaadseid on Regina Raukase sõnul loodud Lätis, Saksamaal ja Prantsusmaal.
„Kontserni abil tekib selge vastutus valdkonna arengu eest, täna on vastutus killustunud, nüüd tekib selge vaade kogu sektori ulatuses, mille abil suudame ka turuosa paremini kasvatada,“ rääkis Raukas.
Tasub teada
Michali töögrupid versus Raasukese plaan
Kahe aasta eest koostas Erkki Raasuke majandusministri nõunikuna riigiettevõtete korrastamise plaani. Nüüdne Michali plaan on Raasukese sõnul tema plaani neljas, kõige vähem tähtis punkt. Michal ütleb, et valdusettevõtete loomine on hoopis Raasukese plaani edasiarendus.
Raasukese riigifirmade reformimise kava neli sammu:
1. Täpsustada, miks riik mõnes kohas omab ettevõtteid ja mõnes kohas mitte. Kui mõni omamine tundub ebavajalik, siis ütleme välja, et suure tõenäosusega mõne aja pärast ei oma seda ettevõtet.
2. Sõnastada kõikidele riigifirmadele omanikuootused, kus jäme ots on ministeeriumide käes.
3. Teha ümber riigifirmade nõukogude moodustamise viis ning seeläbi omakorda ka see, kuidas need nõukogud määravad riigiettevõtete juhatusi. Senistest praktikatest ei tohiks suurt midagi alles jääda.
4. Luua juhtgrupp ehk n-ö valdusfirmad, kes hakkavad reformitud riigifirmasid kontrollima.
Sisekontroll ja finantsjuhtimine riigifirmast välja
Valdusfirmade tütarettevõtetest ehk riigifirmadest viiakse Raukase sõnul valdusfirmadesse kindlasti sisekontroll. „See on sõltumatu osapool hindamiseks ja kontrollimiseks, tekib juurde silmapaare, üks täiendav vahelüli. Riigifirmade tegevuste ja järelevalve lahusus peaks oluliselt maandama täna esile tulnud riske,“ ütles ta.
Raul Parusk ütles, et valdusettevõtete edus saab olema kriitilise tähtsusega see, kuidas need mehitatakse, kuidas valitakse neisse juhtkond ja määratakse kindlaks hindamiskriteeriumid, mille järgi otsustada, kas ettevõte teeb oma tegevust hästi või halvasti.
„Praegu on riigifirmade juhtimine hästi ettevõttepõhine, seega ka väga erineva kvaliteediga ning oleneb palju sellest, kuidas toimub tulemuste konsolideerimine, on korraldatud finantsjuhtimine jne,“ sõnas Parusk.
Tasub teada
Michali valdusfirmade loomise viis töögruppi:
1. Laevastiku töögrupp - hakkab analüüsima, kui suures ulatuses ja millist osa riigi laevastikust oleks mõistlik ja võimalik koondada ühise juhtimise alla
2. Raudtee töögrupp - analüüsib valdusfirmade kontserni moodustamise võimalikkust ja kooskõla Euroopa Liidu direktiividega, korraldab eelkõnelusi Euroopa Komisjoniga
3. Lennunduse töögrupp - analüüsib lennuliiklusteeninduse võimalikku liitmist kontserniga, millest võiks saada kasu ka turismisektor
4. Tugiteenuste töögrupp - analüüsib loodava kontserni sees võimalikke kattuvaid teenuseid nagu IT, kinnisvara ja hanked, et otsustada, kuidas neid kontserni struktuuris paigutada
5. Müügi ja turunduse töögrupp - kaardistab, kes on kontserni kuuluvate firmade kliendid ja mis on nende pikaajalised eesmärgid, et leida ühisosa Eesti transiidiettevõtete kaubakordiori turundamisel
Juhid läbigu julgeolekukontroll
Hetkel kuum
Kui valdusettevõtete loomisel jäävad neile alluvate riigifirmade nõukogudesse sektori eksperdid ja poliitikud lahkuvad, siis valdusettevõtete endi nõukogudes oleksid edasi poliitikud, sest valdusettevõte ise pole poliitikakujundaja.
„Valdusfirma saab riigilt ehk ministeeriumilt ülesande ja eesmärgid, mida peab hakkama kontsernis ellu viima. Sealt edasi läheb sektoripõhiseks professionaalseks juhtimiseks,“ rääkis Raukas.
Valdusfirmade tipptase peab olema Michali sõnul avalikkusele selgelt nähtav. „Võtmeisikud, kes neid valdusfirmasid juhtima hakkavad, peavad olema tööle kandideerides valmis läbima julgeolekukontrolli, see nõue kehtib näiteks sadamat ja raudteid ühendava valdusfirma juhi kohale kandideerijatele, et nad mõistaks, millise tasemega kohaga on tegemist,“ ütles Michal.
Raukas lisas, et kui praegu on riigifirmade nõukogudes keskmiselt kuus kuni kaheksa inimest, siis nende ettepaneku järgi võiks neid olla vaid kolm kuni neli.
Michal ütles, et valdusfirmade loomine on lihtne viis omavahel mitte seotud ettevõtete koondamiseks, mis aitab paremini juhtimist korraldada ning raha kokku hoida, kuid seeläbi ka valdusfirmade alla koonduvate riigifirmade klientidele soodsamaid hindu pakkuda.
Hetkel kuum
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele