Vink: ehitusturul on erakordne aeg

Trendi murdumine

Enne 2014. aastat tõid Nordeconile suurema osa tulust riiklikud taristuprojektid, mida rahastati Euroopa Liidust. Kuid kaks aastat tagasi seis muutus: rõhk liikus eluasemeturule.

Eluasemeturg kasvab, märkis Vink. Ometi on see nii ainult suuremates linnades, Tallinnas, Tartus, Pärnus. Mujal on olukord teistsugune. „Viimastel aastatel pole Euroopa Liidu raha turule eriti tulnud. Seepärast on põhilised praegu erainvesteeringud. Riigi osa on muutunud peaaegu olematuks. Ma arvan, et see seis küll muutub, kuid mitte nii pea,“ rääkis Vink.

Kui 2013. aastal lõppes euroraha, kujunesid inseneriehituses põhiinvestoriteks riik ja kohalik omavalitsus. „See tähendas turu kukkumist 70-80 protsendi võrra. Sellest ei taastu enam kunagi,“ tõi Vink jutu sisse tumedaid toone. „Reaalsus on see, et viimase 2-3 aasta jooksul pole ehitusturul hinnad muutunud. See on loonud hea olukorra investoritele: praegu on hea aeg investeerida ehitistesse ja rajatistesse.“

Piiratud võimalustega siseturg

Vinki hinnangul näitab tänavune aasta, et Eesti ehitusturg on väga piiratud ja siin on peaaegu võimatu kasvada. „Selles olukorras on paljud ehitajad hakanud mõtlema välisturule minekule. Minu hinnangul see protsess jätkub,“ märkis Vink.

Nordecon lõpetab sel aastal 410 korteri ehituse Kiievis. Võrdluseks: Balti riikide juhtivaid arendajaid Merko Ehitus on kogu Balti regioonis tänavu ehitanud 400 korterit, aga Kiievis on see üks elamukvartal, tõi Vink näite.

Enne 2015. aastat oli ehitusturul põhiprobleemiks tööpuudus, kuid seejärel muutus olukord järsult – praegu on kitsikus tööjõuturul. „Ehitajate küsimus pole praegu mitte see, „mida teha?“, vaid „kellega teha?“,“ võttis Vink oma esinemise kokku.