“Mõnes mõttes on buum, aga see on ju hea”

Ehitusloa saanud eluruumide arv on aastaga kasvanud 37%. Ruumide pindala oli samal ajal 149 000 m² ehk eelmisest aastast 23% rohkem.

“Linn on kraanasid täis, kuid seda pole mõtet väga kriisieelse ajaga võrelda. Mõnes mõttes on buum, aga see on ju hea,” ütles büroo 1Partner Kinnisvara partner Tanel Tarum. “Kuna pangad on endiselt konservatiivsed ja ühisrahastus pole olulise mõjuga finantseerija, siis kindlasti meie väikesest buumist ei saa “mulli”.”

Mis murrab trendi?

Ehk siis uusi kortereid ostetakse sama palju kui neid turule tuleb. “See, et paremates projektides õnnestub suur osa korteritest müüa enne hoone ehitusega alustamist, on Põhjamaades normaalne praktika ja riskide maandamine,” rääkis Aavik.

Aaviku hinnangul ei ole ehituslubade kasv üllatav. Põhjuseks on nõudlus nii uute kui ka väiksemate korterite järele. Ostjad eelistavad uusi kortereid, sest nende hinnavahe vanade korteritega on väike. Väiksemaid kortereid eelistatakse aga nende madalama hinna tõttu.

Tempo kerkimine

1Partner Kinnisvara partneri Tanel Tarumi sõnul on kinnisvaraarendused saanud hoo sisse alles viimasel kahel-kolmel aastal ning kasv pole üllatav. Tarum märkis veel, et ehituslubade rohkus ei näita alati reaalsete ehituste kasvu.

“Näiteks võetakse ehitusluba kindluse mõttes, sest on teada nende saamise keerukus. Arenduse käivitamine võib aga venida kasvõi finantseeringu puudumise tõttu,” põhjendas ta.

Tarum oletab, et aasta pärast on turuolukord sama, kuna piirid seab ametkonna jaks ehituslubasid menetleda.

Väiksemate korterite ostu kommenteerimisel märkis Tarum, et vahepealsel ajal soovisid inimesed ennast lahti haakida nõukogudeaegsetest standarditest ehk sellest, et hinnas olid kahetoalised 45 m² ja kolmetoalised 65 m² korterid. “Praegu oleme seal tagasi, mis on täiesti loogiline. Iga ruutmeeter maksab ning võimalused on piiratud.”