Taksofirmad: tekib võimalus kohtuhagideks

Kalev ütles, et tema esimese info järgi ei hakata Euroopa Kohtu otsuse alusel Euroopa Liidu liikmesriikides automaatselt seadusi ümber vaatama.

"Küll aga tekivad võimalused kohtukaasusteks ning hagideks,“ märkis ta. "Kohtu otsuse tulemusena õnnestub näidata, et Uberil on kohustused transpordiettevõttena ning selles valguses ma usun küll, et seaduse tegijad käivitavad uuema versiooni loomise.“

Samas lisas Kalev, et Eestis see protsess ilmselt kiiresti ei kulge.

Kalev märkis, et taksoettevõtjate liit on seni kohtuteed vältinud ja taktika on pigem asju seletada. „Nii me oleme ka seni üritanud selgitada, et tegemist on transpordiettevõttega, aga seda pole kuulda võetud. Nüüd on olemas kohtuotsus ja see annab võimaluse meil edasi tegutseda,“ lausus Kalev.

Seadus ei toimi

Kalevi sõnul ei toimi kevadel kiiruga Eestis vastu võetud seadus ning olukord taksoturul on segane. „Päris paljud taksoettevõtted on kaasanud enda ridadesse lisaks töötajatele äpipõhiseid tegijaid,“ kirjeldas ta. See ei ole tema sõnul mitte enam ainult Uberi ja Taxify teema, vaid laiem. „Kui enne kevadet oli taksoteenus kindlalt eristatav sõidujagamisest, siis nüüd on üha rohkem neid, kes kasutavad mõlemat vormi. Tänu Uberi survele on see süsteem ka teistesse taksofirmadesse kandunud ja nüüd tuleb hakata seda igalt poolt välja rookima.“

Kalevi sõnul tuleb taksoteenuse pakkujaid edaspidi käsitleda transpordiettevõttena, mis tähendab, et kõigile hakkavad kehtima ühised direktiivid. „Need ütlevad väga selgelt, et neil on kas oma töötajad, kelle pealt nad makse maksavad, või on neil juriidilisest isikust partnerid,“ märkis Kalev. Ta lisas, et see tähendab, et need eraisikud, kes seni „infoühiskonna teenusena“ taksoteenust pakkusid, seda enam teha ei saa.

Poolak aga lisas, et kohtuotsus kindlasti ei tähenda, et taksosõiduks ei võiks kasutada äppe. "Vastupidi, see on tarbijale väga mugav, see on väga õige ja tehnoloogiliselt parem kui dispetšerteenistus. See areng peab jätkuma.“