- OMX Baltic0,74%323,32
- OMX Riga−0,51%966,46
- OMX Tallinn1,38%2 279,29
- OMX Vilnius0,13%1 514,23
- S&P 5000,58%7 757,17
- DOW 300,69%52 856,09
- Nasdaq 1,05%26 702,86
- FTSE 1000,19%10 752,88
- Nikkei 2250,85%64 621,24
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%92,24
- OMX Baltic0,74%323,32
- OMX Riga−0,51%966,46
- OMX Tallinn1,38%2 279,29
- OMX Vilnius0,13%1 514,23
- S&P 5000,58%7 757,17
- DOW 300,69%52 856,09
- Nasdaq 1,05%26 702,86
- FTSE 1000,19%10 752,88
- Nikkei 2250,85%64 621,24
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%92,24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vesterbacka: Soome lahe rongi esimene sõit kuue aasta pärast
"Angry Birdsi" looja Peter Vesterbacka lubas täna Pärnu juhtimiskonverentsil, et Tallinna ja Helsingi vahele pannakse rong käima 24. detsembril 2024. Soomlased mõtlevad tähtaegadest rääkides seda täiesti tõsiselt, kinnitas ta.
Ühtlasi ütles Vesterbacka, et Eesti, Soome ja ka Euroopa Liit on kinnitanud, et neil on lahendamiseks suuremaidki pudelikaelu ja konkureerivat riiklikku tunneliprojekti nemad ei tee.
Oleme maailma keskpunkt
Arvatakse, et oleme perifeerias. Ei ole, oleme kõige keskel. Oleme Hiina, Jaapani, India lähimad naabrid. Meil on otselennud Tokyosse kolm korda päevas, aga mitte ainult pealinnadesse, vaid ka tervesse hulka suurematesse Aasia linnadesse. Finnair on olnud edukas ja peame seda ära kasutama,” rääkis ta ja lisas, et seda edu tuleb Tallinnaga jagada. Helsingi–Tallinna ühine linnalähiala oleks suurem kui Stockholmil ja Amsterdamil, selleks aga oleks meil vaja ühist lennujaama. Sisuliselt oleks Vesterbacka sõnul Tallinna lennujaam Helsinki lennujaama teine terminal ja nende vahe peaks olema 20 minuti sõit.
Vesterbacka kinnitas, et eesmärk on panna rong käima 24. detsembriks 2024. Siis saaks 20 minutiga Ülemistelt Helsingi lennujaama. “See muudab kõik ja siis me oleme üks linn. Usume tähtaegadesse, soomlased võtavad tähtaegu tõsiselt,” sõnas ta ja lisas, et töö käib olemasolevate tehnoloogiatega ja tehnoloogilist riski - nagu Elon Musk - ei võeta. Inimesed ja kaubareisid on plaanis hoida täiesti eraldi, selle tagab 70 meetrit lai tunnel.
Tallinnas oleks peatus Ülemistel, meres peatus tehissaarel, Soome poole peal on kavas kaks peatust, viimane lennujaamas. Keset merd kavatsevad tunneliehitajad teha täiesti energiasõltumatu saare. “Sellist asja pole maailmas kunagi tehtud ja sellest pole isegi räägitud. See on täiesti ainulaadne.”
Hiljem on mõttes ühendus pikendada ka Põhjamereni ja lõunasse Minskini.
Ei tohi saada uueks Silicon Valleyks
Eesti ja Helsingi kui värsked IT-keskused peavad tema sõnul arvestama ka sellega, et me ei tohi lõpetada nagu järgmine Stockholm või Silicon Valley. “San Francisco suurim jama on majutus. Normaalsed inimesed ei saa lubada endale seal elamist. Sul võib olla tipptöö, tipptasemel palgaga suisa maailma arvestuses, aga elama pead ühiskorteris 10 teise välismaa IT-spetsiga. Seda me ei taha ja seega peab elamine olema hajutatud,” põhjendab Vesterbacka tunneli vajalikkust.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele