Eesti Energia otsib kohta plastikuäris

Plastitootjate Liitu juhib Ivar Viira, kelle firma Mineralplast on suutnud odavama tuhakomponendi osa graanulites viia isegi 85 protsendini. Viira selgitusel ongi majanduslikult otstarbekas palju kallimat polümeerikomponendi minimaalselt kasutada ja selles valdkonnas on "lagi" veel saavutamata. Viira sõnul segab valdkonna arengut aga fakt, et Euroopa Liidus on põlevkivi suhteliselt tundmatu ja regulatsioonide muutmine seega keerukas.

Viimasel paaril aastal on Eesti Energia meedias propageerinud tuhka nii väetise kui teedeehitusmaterjalina. Veel on räägitud potentsiaalsest koostööst Rail Balticuga ning käidud välja isegi tuha kasutamine idapiiri väljaehitamisel.

Kõik need ideed ei tule aga päris tühja koha pealt. Tööstuslikku tuhka hakati Eesti põldudele laotama juba 1960ndatel (alepõllundusel on muidugi märksa pikem ajalugu). Nõukogude ajal kasutati tuhka edukalt ka tee-ehitusel. Tuhal on tsementeerivad omadused, nõnda läheb Eesti Energia toodangust mõnikümmend tuhat tonni praegu isegi Siberisse, kus seda rakendatakse naftapuuraukude sulgemisel. Samas suurusjärgus läheb tuhka ka Eesti põldudele, kuid see on siiski vaid piisk meres. "Kasutame praegu ära umbes 2 protsenti," tõdes Aleksandrov.

Värske hanke lõpptähtaega tuli aga juba edasi lükata. Advanced Sports Installation Europe esindaja Meelis Koigi sõnul on nõudmised võimalikule võitjale küllalt spetsiifilised. "Pakkuja arvas osade punktide suhtes, et nad ei saa neid täita. Rääkisime Eesti Energiaga, et istume uuesti maha ja vaatame need tingimused üle. Võib-olla tuleb teha uus hange," ütles ta. Eesti Energia poolt kinnitati soovi käimasolev hange edukalt lõpule viia.

Kui puhast plasti on ka varem tuhaga segatud ja toodetele patente võetud, siis ümbertöödeldud plasti kasutamine on uus teema, mis nõuabki uurimist. "Meil on recycle-plast. Kui vana väljakut enam kasutada ei saa, teeme ta graanuliks. Polüetüleen ja polüpropüleen segamini, natuke on ka lateksit, pole päris puhas materjal, aga teatud tooteid kannatab sellest teha. Plast peab tuha ära siduma. Võib-olla kaob materjali voolavus ära, uuringu tulemus võib ka olla, et ei saa midagi teha," möönis Koik.

Ühisprojektil on tegelikult kolm mõõdet. Esiteks muidugi senise jäätme müügist teenitav lisaraha. Teiseks lõpptoote loodetavasti objektiivselt paremad omadused. Kolmas faktor on aga keskkonnasõbralikkuse suurendamine. Nimelt loetakse tuha taaskasutamisel selle ökoloogiliseks jalajäljeks null. "Oluline on rõhutada, et meie tuha - kasutame nime põletatud põlevkivi - kasutamine annab võimaluse lõpptoote puhul öelda, et jalajälg on vähendatud. See annab rohelise mõõtme," märkis Lauri Laanemäe.