Valimistel kaks võitjat

Reformierakonnale andis oma hääle 28,8 protsenti valijatest Keskerakonna 23 protsendi vastu.

Tugevasti loovutasid positsioone sotsiaaldemokraadid, kel tuli eelmiste valimiste 15,2 protsendi suuruse toetuse asemel leppida 9,8protsendise toetusega. Eesti 200 riigikogusse ei pääsenud, sellest jäi puudu 2800 valija hääl.

Reformierakonna peaministrikandidaadi Kaja Kallase isa Siim Kallas ütles, et niisugust tulemust ta tõesti ei oodanud. “Ma arvan, et kogu meeskond ootas 50 : 50 tulemust. Sellist ülekaalu ei oodanud,” tunnistas Siim Kallas.

“Võrreldes teiste erakondadega, kes riigikokku said, oli meil üks suur puudujääk – rahalised vahendid,” ütles Simson. Ta ütles, et Keskerakond pidi oma raha kulutama vanade võlgade katmiseks, samal ajal kui teised erakonnad said raha kulutada kampaaniatele. “Tuleb välja, et tööd tehes ja tänaval kampaaniat tehes ja tuhandeid tunde vabatahtlikku tööd tehes ei tee tasa seda, mida on võimalik teha rahaga,” ütles ta.

“Mina isiklikult Reformierakonnaga valitsust teha ei tahaks, nad kehastavad kõike seda, mida ma pean valeks,” ütles Simson.

Simsoni sõnul võib Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon tekkida vaid siis, kui ükski teine töövõimeline liit välja ei tuleks. “Reformierakonnal on üks suur miinus – nad ei sõlmi liite neljaks aastaks. See on kõigil pidevalt meeles,” sõnas Simson.

Sotsiaaldemokraat ja endine rahandusminister Ivari Padar arvab, et oleks väga hea, kui EKRE läheb valitsusse, sest siis kõik näevad, mida see partei väärt on. "EKREt on kindlasti kiiresti võimule vaja. Opositsioonis toimub pidevalt säutsumine, kritiseerimine. Asja tegemine näitab, kes ja mis sa oled," leidis ta.

Riigikogu valimistel tugeva tulemuse teinud EKRE aseesimees Martin Helme leiab, et nendega koostöö välistanud erakonnad on käitunud rumalalt. "Nad on vähendanud enda mänguruumi ja võimalusi kokkulepete sõlmimiseks," leidis Helme.

Pikemaid läbirääkimisi teiste erakondadega tema sõnul veel toimunud pole. "Otseselt rääkimas pole käinud, mõningaid kontakte on olnud," tõdes ta.

EKRE aseesimees ütles, et erakonna suur häältesaak teda ei üllata. "On rõõm, et enda seatud eesmärk paistab realiseeruvat. See ongi hea tulemus," sõnas ta.

Helme hinnangul on selge, et kaks suurt liberaalset erakonda – Reformierakond ja Keskerakond – saavad kahe peale valitsuse kokku panna, kuid see on nende jaoks viimane variant. Pigem otsitakse teisi võimalusi. "Ei oma tähtsust, kumb on suurem, vaid see, kumb on paindlikum partnerite leidmisel," leidis ta.

Eesti 200 nõrk valimistulemus Helmet ei üllatanud. "Juba mõnda aega oli näha, et nad ei saa sisse. Lõplikult sai selgeks siis, kui nad nimekirjad avaldasid – väga nõrgad," märkis ta.

Tema hinnangul Eesti 200 järgmiste riigikogu valimisteni ei kesta. "Oi ei – see on projektipartei, ühepäevaliblikas," leidis Helme.

Eesti 200 liikme Marek Reinaasa sõnul ei jõudnud ühtegi Eesti 200 kandidaati isikumandaadi pingereas TOP 20 hulka, kuna suurtel erakondadel on reklaamiraha jõuõlg. "Meie eelarved võrreldes teiste erakondadega, mis on praegu riigikogusse pääsenud, on 20–30 korda väiksemad," põhjendas Reinaas.

Sotsiaaldemokraatide erakonna esimees Jevgeni Ossninovski tunnistas, et erakonna tulemus ei ole rõõmustav. "Me ei ole kindlasti selle tulemusega rahul ja lootsime paremat. Aga see on Eesti rahva otsus," ütles ta. Parempoolse radikalismi üldise kasvu kõrval tõi Ossinovski häälte kaotuse teiseks põhjuseks erakonna Eesti 200. "Eesti 200 võttis ära meie pooldajaid ja ei pääsenud parlamenti. Kui neid poleks, oleks meie toetus suurem," ütles Ossinovski.

Sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand nimetas halva tulemuse põhjusena seda, et parteil ei õnnestunud hästi oma sõnumit inimestele viia. "Millest nendel valimistel räägiti? Pensionidest, toetustest, meditsiinist, järjekordadest. Need on ju kõik sotsiaaldemokraatide teemad! Kogu Eesti rääkis meie teemadel! Saame öelda, et kogu riik, kõik parteid said sotsiaaldemokraatideks. Isegi EKRE. Ja tekib küsimus: miks teisi parteisid usutakse rohkem kui meid? Meil on, millest mõtelda," ütles Kaljurand.

Küsimusele, kas Jevgeni Ossinovski peaks tagasi astuma, vastas Kaljurand, et otsustada on veel vara ja tema arvates on Ossinovski väga hea juht.