Maksuvõlgade peasüüdlasteks kolm sektorit

Maksu- ja tolliameti teenuste osakonna võlamenetluse talituse juhataja Liina Jõõts tõdeb, et ehitussektor, mis on läbi aegade olnud üks suuremaid võlgnike arvuga valdkondi, on end parandanud – “kuid probleemid tekivad siis, kui konkurents on suur ning hangetel tehakse alampakkumisi, mille tulemusel ei suudeta tegelikult kulusid katta. Abiks ei ole ka tööjõupuudus”, vahendab Creditinfo blogi.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees Raivo Rand kinnitab Creditinfole, et kuigi ehitusettevõtetel läheb üldiselt hästi, siis juba varem probleeme valmistanud tööjõukulude kasv, tihe konkurents ja tööjõu hankimise olukord on jäänud samaks. “Konkurents on väga tihe ja selles olukorras tehakse ka riskantseid pakkumisi. Samas jätkavad sisendhinnad kasvu nii tööjõu kui ka mingil määral materjalide osas. Sisendhindade kasvu põhjustab ka alltöövõtjate suur hõivatus mistõttu nad pakuvad tavapärasemast kõrgemaid hindu.”

Kõrge krediidiriskiga ettevõte arv Eestis oli 2018. aasta teisel poolel jätkuvalt viimase kolme aasta madalaimal tasemel – 11,7%.

Maksehäirete ja maksuvõlgade koondsumma ulatus 2018. teisel poolaastal 100,1 miljoni euroni, mida on 7,2% enam 2017. aasta teise poolaastaga võrreldes. Samal ajal on ettevõtete summaarne müügitulu aastases võrdluses kasvanud ligi 12% võrra 59,5 miljardi euroni. Seega on ettevõtete võlgade koondsumma osakaal nende koondkäibesse endiselt madalal tasemel ning aastaga vähenenud 0,18 protsendilt 0,17%-le, selgub andmetest.

Võlgade koondsummast moodustasid maksuvõlad 64,9 miljonit eurot ja maksehäired 35,2 miljonit eurot.