• OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 2250,85%64 621,24
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,23
  • OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 2250,85%64 621,24
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,23
Tänavu on kannatanud politseile teatanud juba 600 000 euro kaotamisest erinevatesse petuskeemidesse.
Krüptorahaskeemi OneCoin esitlus hotellis Euroopa.
  • Krüptorahaskeemi OneCoin esitlus hotellis Euroopa.
  • Foto: Kristel Härma
Politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo politseileitnant Maarja Punak tõdes, et selle aasta nelja kuuga on interneti ja telefoni teel levivatesse pettustesse kaotatud üle 600 000 euro, ainuüksi krüptorahaga seotud pettused on neelanud 328 000 eurot. Need on summad, mille kaotamisest on politseile teatatud. Swedbanki tellitud uuringus vastanutest tunnistas pettusest politseile teada andmist vaid 4 protsenti. 28 protsenti ei iitsata kaotusest kellelegi, ka perele ja sõpradele mitte.
Riigi Infosüsteemide ameti intsidentide käsitlemise osakonna juhataja Tõnu Tammer ütles, et eraisikutel läheb petuskeemidesse sadu ja tuhandeid eurosid, ettevõtjatelt saadakse kätte aga korralikumaid summasid ning nii on kaotused kümnetes ja sadades tuhandetes eurodes. Viimase aja suurim kahju oli, kui üks ettevõte maksis võltsitud arve alusel välja üle 300 000 euro.
Loe juhtunust lähemalt SIIT.
Tammeri sõnul saadeti arveid teise ettevõtte nimel ning ainus erinevus oli arveldusarve number. "Enne, kui saadi jaole, et päris nii ikka ei peaks asjad olema, oli üle kantud jube natuke üle 300 000 euro. Ettevõtetele saadetakse ka palju õngitsuskirju, mis paluvad sisestada oma kasutajatunnuseid ja paroole, millega on võimalik ligi saada ettevõtte e-posti kontole, et sealt siis teha sarnaseid skeeme kas konkreetselt selle ettevõtja või tema äripartnerite suunas," rääkis Tammer. Ettevõtjaid püütaksegi tema sõnul lõksu peamiselt e-kirjadega.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele