Pandeemia mõjude seljatamisel on Eesti ettevõtete tugevusvaru võrreldes eelmise kriisiga suurem ning taastumine kiirem, kuid eksportivate ettevõtete turustatistika näitab suurenenud krediidikahjude hüvitamist ning survet pikemateks maksetähtaegadeks.

- Maksehäiretes drastilisi muutusi pole märgata, kuid kartus on, et kõiki kriisi järelmeid me veel ei tunne.
- Foto: Liis Treimann
Värskelt valminud Creditinfo ettevõtete maksehäirete analüüs näitab, et võrreldes 2008-2011 finantskriisiga on praeguse tervishoiukriisi negatiivsed mõjud ettevõtete toimetulekule väiksemad. „Esimese kvartali andmetel tehtud maksehäirete ja -raskuste analüüs väga drastilisi muutusi ei näita, kuid peame arvestama, et kriisi mõjud saabuvad aastase viitega ning veelgi pikendavad seda riiklikud toetused ja finantssektori ning maksuameti antud maksepuhkused,“ lausus Creditinfo arendusjuht Jaanus Leemets pressiteates.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.