Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kohtuniku otsus maksis kiiresti kätte ja viis pankrotipesast ligi miljoni
Kohtule laekus endise pankrotihalduri Veli Kraavi kohta mõni aasta tagasi kaebus, millele aga suurt kära ei järgnenud. Oleks ehk võinud, sest lõpuks kaotas kaebuses nimetatud firma väidetavalt Kraavi tegevuse tõttu üle 800 000 euro.
Pankrotihaldur Veli Kraavi viis talle usaldatud pankrotipesadest sadu tuhandeid eurosid oma eraettevõtte arvele, kust liigutas raha edasi isiklikule kontole või võttis välja sularahas, samuti tasus väidetavaid laene.
Kriminaaluurimise all endise pankrotihalduri ja advokaadi Veli Kraavi vana advokaadibüroo liikus ajutise halduri kätte, kes otsustab, kas firma on maksejõuetu.
Prokuratuur kahtlustas ärimees Vjatšeslav Leedot pankrotihaldur Veli Kraavile altkäemaksu andmises, kuid nüüd otsustas prokurör, et Leedo seda siiski ei teinud.
Üks kogenumaid maksejõuetusasju lahendav kohtunik Merike Varusk leiab kahtlustuse saanud halduri Veli Kraavi juhtumi näitel, et halduri töö kontrollimisele võiksid rohkem rõhku panna ka võlausaldajad ise. Üks Kraavi kolleegidest arvas, et juhtunu on siiski valus löök kohtutele.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.