Riik võtab pahatahtlikud pankrotipõhjustajad pihtide vahele

Seaduse järgi suure mõjuvõimu saanud pankrotihaldurite valvamiseks võiks ringkonnakohtunik Kersti Kerstna-Vaksi sõnutsi luua maksejõuetuse teenistuse, kellel oleks õigus võtta enda kätte iga pankrotiasi, mille kohta kaebus laekub.

Ärikeelud, pankrotimenetluse kiirendamine ja võlgnikult jokutamisõiguse äravõtmine - veebruarist rakenduv pankrotiseadus toob praktikasse palju muutusi.

Eestis on pankrotimenetlustega midagi mäda, need võtavad kolm korda kauem aega ja toovad võlausaldajatele tagasi kordi vähem vara kui mujal maailmas. Pankrotiseaduste muudatused peaksid seda nüüd muutma.

Kui ärikeeldude ning pankrotimenetluste muudatuste koha pealt erapraksise pidajatel ja riigil suuri eriarvamusi pankrotiseaduse revisjoni ajal ei tekkinud, siis ootamatud muutused kohtulike hüpoteekidega teevad justiitsministeeriumile ning maksu- ja tolliametile tuska.

Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.