Nädala lood: töötajad langevad kiusu ohvriks ja uued ideed otsivad investoreid

“Teinekord tõusin hommikul hambad ristis, ma ei tahtnud sinna minna. Ma läksin vägisi,” kirjeldab üksikema Sveta töötamist õmblusvabrikus väikelinnas Türil, kus peale õmblemisega raha teenimise muid valikuid palju ei olnud, et last ära toita. Nii töötas ta aastakümneid kohas, kus valitses pidev töötajate alandamine.

Töökiusu vastu seismiseks läheb tarvis sama, mis teistegi ühiskondlike probleemide puhul – rääkimise jõudu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Töökiusust suurema loo avaldanud Äripäeva ajakirjanikud Kristel Härma ja Pille Ivask ütlesid Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et töökiusu ohver pannakse tihti kehva positsiooni, kust ei saa välja tulla.

Töökiusamise mõjusid võib inimese emotsionaalses tervises märgata juba siis, kui kogu olukord on kestnud pool aastat. Tüüpilised on sel puhul kolleegidest eemale hoidmine, samuti on sagedased depressioonijuhtumid.

Töötaja lahkub ettevõttest. Personaliosakond vormistab dokumendid, IT sulgeb kasutajakonto, kuid kas keegi mäletab eemaldada tema ligipääsuõigused kõigist ustest, parklast ja muudest süsteemidest? Kui ettevõttes kasutatakse mitut eraldiseisvat turvalahendust, võib ühe inimese lahkumine tähendada tervet rida käsitsi tehtavaid muudatusi. Piisab ühest ununenud toimingust, et mõni ligipääsuõigus jääks kehtima kauemaks, kui peaks.