Eesti loobub Vene gaasist

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja Soome majandusminister Mika Lintilä leppisid kokku, et Soome ja Eesti rendivad ühiselt veeldatud maagaasi (LNG) ujuvterminali, mis asub tagama kahe riigi gaasi varustuskindlust.

Katari veeldatud maagaasi ehk LNG tootja Qatargasi suured gaasilaevad hakkavad sõitma Klaipeda sadamasse, kirjutab Verslo Žinios.

Vene vägede brutaalne käitumine Ukrainas on andnud Euroopa liidritele tõuke karmimate sanktsioonide kehtestamiseks. Sellega astutakse ka esimesi samme Venemaa nafta- ja gaasitarnete piiramise poole, rääkis välisministeeriumi ekspert Erki Kodar.

Tänased sanktsioonid Vladimir Putini sõjamasinat seisma ei pane ja selleks oleks vaja Venemaa täielikku välja lõikamist nii lisaks kaubandusele ka finants- ja energiaturust. Viimane annab ligi 40% idanaabri eelarvest. Seda ega ei juhtu, leiab energiaekspert Raivo Vare, sest Euroopa riikide sõltuvus Vene energiakandjatest on niivõrd suur ja takistab ka mõteviis.

Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.