Energiavolinik Kadri Simson ütles, et Venemaa fossiilkütustest sõltuvuse lõpetamiseks tuleb leida alternatiivseid tarneallikaid, kuid seda parimatel võimalikel tingimustel.
Foto: Reuters/Scanpix
Ühise ostuplatvormi eesmärk on kaotada sõltuvus Venemaa gaasist ning samal ajal tagada liikmesriikide energiavarustus taskukohasema hinnaga, kirjutas Euroopa Komisjon pressiteates. Tegu on vabatahtliku koordineerimismehhanismiga. Neljapäeval toimus platvormi raames liikmesriikide esimene kohtumine.
Kui Eesti valitsus otsustas loobuda Vene gaasi impordist, siis pakuti ühe lahendusena LNG-ujuvterminali kahasse Soomega. Kuna terminali ümber on endiselt palju küsimusi üles jäänud, tuleb ruttu jätkata Vene gaasile asenduse otsimist, leidsid Äripäeva ajakirjanikud.
Selleks, et Eesti valitsuse otsusel Vene gaasist loobuda oleks reaalne mõju, tuleks Vene gaasi import lõpetada Läti ja Soomega ühiselt ning gaasi ei tohiks Venemaalt sisse osta ükski ostja, ütles Baltic Energy Partnersi partner Marko Allikson.
Eesti Gaasi juhatuse liikme Margus Kaasiku sõnul on Vene gaasist teistele võimalustele üle minek keeruline, sest enne Eesti-Soome terminali käivitamist on regiooni võime LNGd vastu võtta piiratud ning Eesti jaoks pole ka lõpuni selge, kelle käest edaspidi gaasi ostetakse.
Tööstuses piisab mõnikord kahest puuduolevast töötajast, et tootmine seisma jääks. Just selliste kriitiliste olukordade lahendamisele on Hansavest oma äri ehitanud - 20 aasta jooksul ja väikese, spetsialiseerunud tiimiga. Täna aitab neid selles ka tehisintellekt.