Uus siseministri määrus tekitab idusektoris ärevust

Kui praegune kvoodipõhine töörände poliitika jätkub, siis peavad ettevõtjad juba lähiajal esitama endale valusa küsimuse – kas teha kasvuplaanides allahindlusi või pühkida kodumaa tolm jalgadelt?

Ministeeriumid jõudsid pikalt koridorides rännanud välismaalaste seaduse muutmise ettepanekutes kokkuleppele ning pakuvad tööjõupuuduse lahendamiseks suurima leevenduse tehnoloogiafirmadele.

Tööjõudu napib enamikul tegevusaladel ja see on Eesti arengu lähiaja suurim takistus, leiavad kolmapäeval Äriplaani konverentsil lavale astuvad tippettevõtjad, kellel on nii riigile kui ka teistele ettevõtjatele välja pakkuda mitu mõtet, kuidas olukorda parandada.

Aina keerulisem on väita, et tööjõupuudus Eestis puudutab vaid mõnda valdkonda. Välistööjõud oleks hea lahendus, kuid piiri tagant värbamine on keerukas, kirjutavad Soraineni tööõiguse eksperdid Maria Plahhotnikova ja Pirkko-Liis Harkmaa.

Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.