Ukrainlased asuvad Eestis tööle suurel kiirusel ja hulgakaupa

Eesti on loonud põgenike kiireks tööle asumiseks ja integratsiooniks soodsad tingimused, kuid tegeleda tuleb majutuskohtade puudusega, kirjutab Prahas Euroopa Liidu töö- ja sotsiaalministritega kohtuv Eesti sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Ukraina sõjapõgenike hulk Venemaa-Eesti piiril on kaks korda väiksem, kui oli enne põgenike kadumist piirilt oktoobri alguses, rääkis piirivalve juht Egert Belitšev.

Valitsus on kehtestanud põgenike jaoks keeruka skeemi rongide tasuta kasutamiseks, mis on seni toonud kaasa rohkem probleeme kui kasu. Ukrainast saabujad peavad Elroni rongidega sõitmiseks mõnikord ära andma oma viimase raha.

Eesti sotsiaalsüsteem tekitab juba eos olukorra, kus põgenikel tekib ühiskonda sisse sulandudes raskusi, märkis Pagulasabi tugiteenuste juht Anu Viltrop. Ainuüksi tugiisiku määramise süsteem on muudetud nii bürokraatlikuks, et abivajaja jääb kõige hapramal hetkel oma muredega üksi.

Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.