Rohepealinna 10 miljonist läheb suur osa üritustele ja kampaaniatele

Tallinna sajal uuel gaasibussil ilutsevast loosungist “See buss on roheline väljast ja seest” vastab tõele vaid esimene pool. Roheliseks võõbatud bussid ei sõida nagu lubatud biogaasiga, vaid enamasti tavalise fossiilse maagaasi jõul.

Kuigi rohepöördega on aeg sealmaal, kus hoovõtu asemel peaks juba käima tegevus, jääb ettevõtjale sageli arusaamatuks, kus on tema võimalus ree peale hüpata ja kas selleks üldse vajadust ongi, kirjutab teadus- ja ärilinnaku Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing.

Tallinna eelarvest kulub rohepealinna projektidele 10 miljonit eurot, mis läheb suures osas kommunikatsioonitegevusele. Tekib küsimus, kas kommunikeeritav roheline pealinn Tallinn on siis ikka nõnda keskkonnasõbralik või turundatakse see rohelisemaks, arutleb Äripäeva ajakirjanik Laura Saks.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti kinnitusel Porto Franco süüasja arutamine linna juhtimist ei mõjuta, prokuratuuril etteheiteid linnavalitsuse ega ametnike tööle pole, ütles ta.

A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.