"Ma pole see omanik, kes läheb kohale ja loeb lihtsalt õhtust kassat"

On teisipäevane pealelõuna. Kevad on võtmas võimust, päike tungimas igast aknaruudust ruumi, Bonzai terrass lumest sulamas. Bonzo, põll ees, võtab meid vastu, suunab lauda ja palub vabandust, et peame pisut ootama – tal on vaja köögis lõpetada pooleliolev asjatoimetus. Jah, sama kitarriga muusik, keda oleme näinud teleris ja lavadel, on nüüd restoraniomanik ja veel selline, kes ka päriselt ise hakib, küpsetab ja keedab.