Kümnete miljardite suurune investeerimislaviin kogub Soomes jõudu

Puidu tark kasutus aitab siduda süsihappegaasi, toetada kliimaeesmärke ning majandust. Ometi saadab Eesti oma metsa mingil põhjusel Rootsi ja Soome tehastesse, selle asemel, et puitu ise väärindada, kirjutab Kesk-Rootsi Ülikooli professor Per Engstrand.

Viru Keemia Grupi (VKG) juht Ahti Asmann tõdes, et praegu liigub ettevõte oma biotoodete tehase projektiga edasi, kuid see, kas tehas ka päriselt püsti pannakse, sõltub suuresti Eesti metsanduse arengukavast, mille ümber on suur segadus.

„Nüüd see otsus tuli. Telefon on pärast seda praktiliselt pausideta helisenud,“ räägib Kemi kinnisvarafirma Habita kinnisvaramaakler Mikko Ryynänen Kauppalehtile.

Norra firma Blastr Green Steel valis Soome Inkoo oma tulevase terasetehase asukohaks, mis valmides annaks tööd 1200 inimesele, kirjutab Helsingin Sanomat.

Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.