Tuumajaam Eestis: maailmas tegutseb reaalselt vaid paar sellist näidist
Projekti uudsusest tingitud ehituse venimise ja kulude ületamise oht on suur, kommenteeris ekspert Delovõje Vedomostile võimalikku tuumajaama rajamist Eestisse.
Joonisel on näha Eesti jaoks mõeldud uue põlvkonna tuumajaama väikese moodulreaktoriga.
Foto: GE Hitachi
Eesti peab varsti otsustama, kas riiki rajada tuumaelektrijaam. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise küsimused tekitavad elanikele muret enim. Kuid need pole ainsad riskid.
Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) hindab, et Eesti ettevalmistused on piisavad otsustamaks, kas rajada Eestisse tuumajaam või mitte. Asjaosalised lubavad, et parlamendi positiivse otsuse korral võiks jaam valmida 2035. aastaks.
Eestis tuleks asendada kallid ja süsinikdioksiidi heitmega importkütused kodumaiselt toodetud taastuv- ja tuumaenergiaga, kirjutab Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eestimaalaste suur vastuseis tuumajaamale on pigem müüt, küll muretsetakse selle pärast, kas meil on piisavalt tuumavaldkonna eksperte ning mis saab tuumajäätmetest, ütles Fermi Energia juhatuse liige ja keskkonnajuht Diana Revjako.
Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.