Pankrotiombudsman soovitab riigil haldurite koja töö üle võtta

Pankrotihaldurite koja reaktsioonid Äripäeva artiklile kõnelevad sellest, et haldurid pole kriitikaga harjunud. See omakorda lubab aga väita, et säärast raputust oligi tarvis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Pool aastat tööd teinud pankrotiombudsman on näinud ja saanud vihjeid, kuidas Eesti pankrotihaldurid mängivad võlgnikega kokku, tegelevad liigselt isiklike kõrvaläridega ja satuvad seega huvide konflikti. Pankrotihaldurid vastavad, et maksejõuetuse teenistus läheb oma kriitikaga üle piiri.

Pankrotihaldureid häirib info, nagu oleks neil korraga käsil isegi üle saja kohtumenetluse, kuid siiski ei ole haldurite koda nõus avaldama oma kodulehel, milline on nende tegelik töökoormus.

Lahmiv ja pealiskaudne probleemide käsitlus on väga kahjulik ja laastab koostööd maksejõuetuse teenistusega, kirjutab kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler Helen Rives vastulauses Äripäeva eilses artiklis kõlanud kriitikale.

Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.