Silmapaistvalt suur jäätmeteke ning jäätmetes sisalduva ressursi ebatõhus kasutamine on kaks Eestile olulist väljakutset, selgub Keskkonnaagentuuri ülevaatest.

- Eestis tekib aastas ühe inimese kohta jäätmeid rohkem, kui Euroopas keskmiselt. Pildil Ragn-Sellsi pakendite sorteerimine.
- Foto: Andras Kralla
Keskkonnaagentuuri ülevaatest selgub, et näiteks 2020. aastal tekkis ühe eestimaalase kohta keskmise eurooplasega võrreldes hinnanguliselt 2,5 korda enam jäätmeid ja seda just põlevkivisektori tõttu. Sealt pärineb üle 70% Eestis tekkinud jäätmetest. Elaniku kohta oli Euroopa Liidu (EL) riikidest jäätmeteke suurem vaid Luksemburgis, Rootsis, Bulgaarias ja Soomes.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.