Kallas tormiliseks kiskunud kaitsedebatist: meenutab kuldkala kulgemist akvaariumis

Kuidas leida kaitsekulude heaks raha juurde? Miks mitte alustada võlakirjade väljastamisest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Eestil on valida, kas me oleme rünnaku korral sunnitud sõdima omaenda pinnal või suudame hävitada vaenlase territooriumile jäävad üksused ja taristu. Ja nüüd küsigem: mitu miljardit eurot on liiga palju selleks, et vältida vajadust näiteks Rakvere linn nullist uuesti üles ehitada, kirjutab Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepik.

Kaitseväe juhi ametist loobuv kindral Martin Herem mõistab, miks kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm oma ameti maha paneb.

Selleks, et Eesti oleks jätkuvalt turvaline ja kaitstud riik, saavad palju ära teha ka Eesti ettevõtted. Selliseid õnneks ka jagub – meie keskel on palju tööandjaid, kes mõistavad õppekogunemiste vajalikkust ning ei näe probleemi selles, et reservväelastena tegutsevad töötajad mõneks ajaks eemal olema peavad. Selliseid ettevõtteid märkab ka Kaitseministeerium ning tunnustab neid tiitliga “Riigikaitse toetaja”.

Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.