Lõuna-Aafrikas autosid rentiva Planet42 ärimudel sarnanes tavalise liisinguäriga, mis tegutses väga suurte riskidega turul ja vajas kasvuks aina rohkem raha, rääkis riskikapitalifondi Specialist VC asutajapartner Gerri Kodres.
Meidla avaldas pärast Planet42 raskuste avalikuks tulekut, et ettevõttes toimub vaikne ja viisakas, aga väga räige korporatiivne ning poliitiline võitlus, kus eestlastel pole muud valikut kui kõigega nõustuda.
“Pea kaks kolmandikku ehk ligemale 8 miljardit eurot Eesti majapidamiste hoiustest on paigutatud nõudmiseni hoiusele ja ei teeni sedasi praktiliselt mitte midagi. Võttes arvesse Eesti majandust aastakümneid saatnud euroala üht kiiremat inflatsiooni, tähendab see miljarditesse ulatuvat väärtuse kadu,” selgitas Lang.
Tippkokk sulgeb pagariäri
Üks kurb uudis tuli sel nädalal ka toitlustussektorist. KOGU Resto ja Pagari pagaritöökoda läheb peagi hingusele, kinnitas äri kaasomanik ja brändikokk Pavel Gurjanov. “See on äri ümberstruktureerimine, et keskenduda sellele, mis paremini välja tuleb.”
“See on seotud majandusega ja teist aastat suletud teedega,” selgitas Pavel Gurjanov Äripäeva venekeelsele sõsarlehele Delovõje Vedomosti.
Äri tulud on vähenenud ka hinnatõusu tõttu. “Jahu kokkuostuhind oli enne sõda 25 senti, nüüd aga läheneb eurole,” jätkas ta. “Inimesed ei ole valmis maksma 3 eurot piruka eest, mille omahind on juba 6 eurot,” tõdes ta.
“Turiste on sel aastal metsikult vähem,“ selgitas Renee Abel, miks otsustas sulgeda kaheksa aasta eest koos poja Markiga asutatud baari.
Turistide vähesus ei olnud ainuke kinnipaneku põhjus. Nimelt töötas baar kuulsa Briti õlletootja Brewdog frantsiisi alusel, mille eest maksmine käis Eesti firmale üle jõu.
Riigivõlakirjad otsivad rahastajad
Sel nädalal koondusid huvilised ka riigivõlakirjade ümber. Alates 28. augustist said jaeinvestorid märkida Eesti riigi võlakirju. Samas tõstis Äripäev esile, et pakutav reaalintress on rahandusministeeriumi suviseid inflatsiooniprognoose arvestades vähemalt järgmisel aastal negatiivne.
Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas Äripäevale antud intervjuus, et riigivõla emissioon on suunatud eeskätt jaeinvestorile, kuid huvi puudumisel tuleb appi institutsionaalne raha. “See oleks muidugi väga kurb, kui jaeinvestoritel huvi puudub, see näitab, et me ei suuda turult raha laenata,” nentis ta. Sel juhul liigutakse plaani B juurde ehk osa Eesti riigi võlast saavad oma portfelli institutsionaalsed investorid, nagu näiteks pensionifondid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riigivõlakirju saab märkida 9. septembrini. Võlakirjade pakkumise tulemused ja jaotus avalikustatakse 11. septembril või sellele lähedasel kuupäeval.