Makromaania: kas Eesti pani täie hooga vastu klaaslage
Sõjal võib Eesti käekäigule olla kaugelt suurem mõju kui lihtsalt paar aastat kallimat elektrit, see võib Eesti kasvu väga pikaks ajaks känguma määrata.
Kaks, kolm või neli intressikärbet? Kuue kuu euribor vajub 3 protsendi lähedale, kuid juhtub see kuue kuu pärast, aasta pärast või sootuks järgmise aasta lõpuks, pole majandusanalüütikud ja finantsturud päris ühel nõul. Mõju Eesti laenuvõtjatele ulatub sadadesse miljonitesse.
Statistikaameti energiahindade rehkendused panevad analüütikuid juba mõnda aega kukalt kratsima, kui hinnakasv mõõdeti päriselust kiiremaks, võis see meile kalliks maksma minna, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Janno Riispapp “Makromaania” uudiskirjas.
Minister Tiit Riisalo seatud majanduse kahekordistamise siht eeldaks Hiina kiirusel Saksamaast mööda kasvamist, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul “Makromaania” uudiskirjas.
Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.