Makromaania: kas Eesti pani täie hooga vastu klaaslage

Valitsuse hirm majanduse langusse rääkimise pärast on võrdlemisi õigustatud, sest valitsuse enda poliitika tüürib majanduskasvu nullimise poole.

Kaks, kolm või neli intressikärbet? Kuue kuu euribor vajub 3 protsendi lähedale, kuid juhtub see kuue kuu pärast, aasta pärast või sootuks järgmise aasta lõpuks, pole majandusanalüütikud ja finantsturud päris ühel nõul. Mõju Eesti laenuvõtjatele ulatub sadadesse miljonitesse.

Statistikaameti energiahindade rehkendused panevad analüütikuid juba mõnda aega kukalt kratsima, kui hinnakasv mõõdeti päriselust kiiremaks, võis see meile kalliks maksma minna, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Janno Riispapp “Makromaania” uudiskirjas.

Minister Tiit Riisalo seatud majanduse kahekordistamise siht eeldaks Hiina kiirusel Saksamaast mööda kasvamist, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul “Makromaania” uudiskirjas.

Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.