Riskiriikide nimekiri: viisade andmisel vaeb Eesti põhjalikult just nende maade kodanikke
Viisade andmisel võtab politsei mõne riigi kodanikud põhjalikuma tähelepanu alla. Ettevõtjad ja haridustegelased näevad, et need riigid on arvatud riskiriikide hulka ja selle nimekirja Äripäev ka avaldab.
Välistudengite arv Eestis on nelja aastaga drastiliselt langenud. Foto on illustratiivne.
Foto: Konstantin Sednev / Postimees Grupp / Scanpix
Nii ettevõtjad kui ka haridusvaldkonnas tegutsejad teavad rääkida, et politsei- ja piirivalveametil (PPA) on riskiriikide nimekiri, kust pärit viisataotlejaid kontrollitakse karmimalt. Nende riikide nimesid ei ole avalikult välja hõigatud, mis seab aga küsimuse alla turundustegevuse välisüliõpilaste ja ka -töötajate Eestisse meelitamisel.
Indiast on muutunud keerulisemaks pääseda Eestisse õppima või sportima, põhjendused viisadest keeldumiseks on lakoonilised. Nurinat väga karmi Eestisse pääsemise poliitika pärast tuleb nii ülikoolidelt, ürituste korraldajatelt kui ka tööandjatelt.
Välistudengite vastuvõtt Eesti kõrgkoolidesse on juba mitu aastat tugevas languses, kuid seda mitte põhjusel, et talendid oleksid maailmast otsa saanud, vaid Eesti süvenevalt tõrjuva viisapoliitika tõttu, kirjutab Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori rektor Andrus Pedai.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.