ESG kinnisvara korrashoius: juhid aitavad lehti riisuda ja lund lükata

Pärast viimast ehitusbuumi on planeerimispraktikad küll oluliselt paranenud, kuid pikk tee on veel minna, et saavutada tõeliselt jätkusuutlik elukeskkond. Millised on lahendused, et valglinnastumise negatiivset mõju vähendada, sellest kirjutab Rohetiigri „Ehituse teekaart 2040“ kaasautor ning kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann.

Eelkõige Wise’i loojana tuntud ettevõtja Taavet Hinrikus on viimasel ajal leidnud Tallinna linnaruumist ainulaadsusi, mida arendada. “Tõesti, ei ole küsimust, mille vastus oleks kinnisvara, aga selleni ma juhuste läbi jõudsin,” kostis Hinrikus ise.

Kümne aastaga on kestlikkusteemadest saanud ehitussektoris normaalne äriosa. Ettevõtte jätkusuutlik tegevus peab olema sisuline ja siiras, sest rohepesu tuleb varem või hiljem välja, ütleb ehitusfirma Rand ja Tuulberg nõukogu liige Lauri Tuulberg.

ESG põhimõtted muutuvad kinnisvarasektoris üha kesksemaks. Eriti väljakutsuv on andmemahu analüüsimine, vajaliku info eraldamine ja muudatuste elluviimine, ütleb koristusteenuste ettevõtte Puhastusproff OÜ juhataja Sven Mägi.

Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.