Sulgemisest pääsenud Heiti Hääle tehas peab miljoneid korstnatesse kütma

Kui Kiviõli Keemiatööstuse põlevkiviõlitehas ei täida järgmiseks aastaks keskkonnaameti nõudeid, peab see tegevuse lõpetama. Tehase direktor plaanib nõuded kohtus vaidlustada.

Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.

“Kui vaadata Lääne-Euroopa tühje ladusid ja 90ndate demilitariseerimise perioodi, kui kõik mõõgad atradeks taoti, siis ma arvan, et nende ladude täitmine kestab veel vähemalt 10 aastat,” tervitab relvatööstur valitsuse plaani rajada eelduslikult 120 miljoni euroga lõhkeainetehas.

Iraani teadlased raporteerisid, et on koostöös TalTechiga välja töötanud ainulaadse põlevkiviõli tootmistehnoloogia. Eesti ülikool kinnitab, et koostöö oli, aga ei mäleta, et sellest oleks sündinud mingeid erilisi uuendusi.

Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.