Tallinna trendika kvartali taga peitub skandaalse inseneri suur edulugu

Ettevõtja, Marie Curie õpilane, eksiilvalitsuse minister ja kirjanik Oskar Lõvi oli inimene, kellel õnnestus 1930. aastatel kiusliku Nõukogude võimuga Eesti piimatoodete ekspordis kokkuleppele saada. Punaarmee tulekuga sai Lõvist aga uute kommunistlike peremeeste verivaenlane.

Pärast Peterburi konsulaadi sulgemist jäi alles vaid üks hoone, mille fassaadil oli kolm Eesti lõvi. See on gooti stiilis „pilvelõhkuja“ – Nikolai II aegse kuulsa piimandus-kaubandusühistu Pomeštšik maja. Selle rajajal õnnestus ühendada Balti mõisnikud ja 1920. aastal oleks ta Tallinnast peaaegu varastanud kuulsa „Surmatantsu“.

Peaaegu iga Pärnu elanik ja ka paljud külalised teavad Villa Ammendet – hotelli ühes Eesti luksuslikumas vanas häärberis. Aga kes oli selle ettevõtlik ja võimukas omanik, kelle nimi kõmises kunagi Peterburist Briti meredeni?

2024. aasta augusti alguses tekitas palju kära konjunktuuriinstituudi avaldus, et Eesti liigub viie Euroopa kallima riigi hulka. 1927. aastal peeti noort Eestit seevastu üheks odavaimaks riigiks maailmas, vähemalt nii kinnitas riigi juhtiv statistik Albert Pullerits. Millised olid siis rahvamajandus, palgad ja hinnad?

Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.