Põhjamaa kaitsetööstus huugab: millist kaupa saab Eesti naabritelt?
Vastupidiselt ettekujutusele, et Euroopa on Ameerika Ühendriikideta abitu, toodavad isegi Eesti lähinaabrite – Soome, Rootsi ja Läti – tehased tervet arsenali alates vintpüssidest ja laskemoonast kuni soomukite ja lennukiteni välja.
Juba enne Euroopa Komisjoni otsust suurendada kaitseinvesteeringuid investeeris liidu idatiib aktiivselt sõjalisse võimekusse ja tehnoloogiasse. Soome ja Rootsi, kes veel hiljuti NATO liikmed polnud, on aga traditsiooniliselt arendanud oma kaitsetööstust unikaalsete mudelitega.
Et vanad konfliktid ja sõjad maailmas ei taha lõppeda ning uusi muudkui lisandub, on põhjust arvata, et kaitsetööstuse aktsiate buum jätkub veel pikalt.
Ehkki mul pole veel õnnestunud kaitsetööstuse buumiga teenida, olen ometigi seal tõusvaid trende üsna hästi tabanud. Nüüd on mul selles sektoris järgmine investeerimisidee: hävituslennukite tootjad.
Bloomberg Intelligence’i analüüs näitab, et NATOsse kuuluvatel Euroopa riikidel või kuluda enam kui kümme aastat, et tagasi pöörata pikalt kestnud kaitsevaldkonna alarahastamine ja oma sõjalist jõudu hoopis tugevdada.
Töötaja lahkub ettevõttest. Personaliosakond vormistab dokumendid, IT sulgeb kasutajakonto, kuid kas keegi mäletab eemaldada tema ligipääsuõigused kõigist ustest, parklast ja muudest süsteemidest? Kui ettevõttes kasutatakse mitut eraldiseisvat turvalahendust, võib ühe inimese lahkumine tähendada tervet rida käsitsi tehtavaid muudatusi. Piisab ühest ununenud toimingust, et mõni ligipääsuõigus jääks kehtima kauemaks, kui peaks.