Valitsus kiitis eraisikute laenuregistri loomise heaks

Tarbimislaenude võtjate viivised muudkui kuhjuvad, kuid vastutustundetu laenuandmise eest ei pea kiirlaenukontorid kuigi palju põdema: neid lihtsalt ei kontrollita piisavalt. Sellisele järeldusele jõudis riigikontroll raportis, mis uuris justnimelt tarbimislaenude järelevalve tõhusust.

Rahandusministeeriumis mitu aastat küpsenud plaan andmebaasist, mis sisaldaks kõigi eraisikute laenuinfot, on saanud lõpuks eelnõu kuju.

Positiivse krediidiregistri abil saaks tavainimene laenusid kergemini võrrelda ja kokkuvõttes võtta odavamat laenu. Maksejõuetud inimesed ei saaks laenu ja tarbija jaoks oleks ka lihtsam pettusi ennetada. Miks meil siis sellist registrit juba olemas ei ole? Kas parem oleks riiklik register või erasektori hallatav register?

Järelmaksu, väikelaenu ja sõiduauto liisingu taotlemine ning vastuse saamine on automatiseeritud protsesside tõttu vaid minutite küsimus, kodulaenu taotlemine on sellega võrreldes justkui ajale jalgu jäänud, kuid see muutub, kirjutab Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova.

Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.