Skeemitajad arenevad: ettevõte kaotas petturile 1,7 miljonit eurot

2025. aasta märtsis avaldatud European Financial Crime Report toob välja, et finantskuritegevus kasvab kogu Euroopas murettekitava kiirusega, ulatudes mitmetes riikides üle protsendi SKP-st. Eesti ei ole sellest arengust puutumata – rahapesu ja pettused on endiselt olulised probleemid. SEB pettuste ennetuse vanemspetsialist Kätlin Kukk kommenteeris raportit Äripäeva saates, rõhutades, et statistika näitab vaid jäämäe tippu, samas kui tegelik kahju ja ulatus jäävad suures osas varjatuks.

Eesti masinatööstusettevõttes Hekotek toimus maikuus küberrünnak. Telefonikelmid tinistasid firma töötaja ja kandsid firma kontolt välja sadu tuhandeid eurosid.

Citadele pank hoiatab, et finantspetturid on juba mõnda aega aktiivselt kasutanud rakendust WhatsApp, kuid nüüd teevad selle kaudu ka üha rohkem kõnesid. Uusimatesse petuskeemidesse on petturid kaasanud ka kullereid.

Vladimir andis kelmidele vabatahtlikult kümneid tuhandeid eurosid, millest osa oli ta laenanud kiirlaenufirmadelt, osa sugulastelt. Tema pangakonto kaudu tehti aga kahtlane tehing ja nüüd on see blokeeritud. Kõik sai alguse artiklist, mis rääkis rünnakust Jõhvis.

Töötaja lahkub ettevõttest. Personaliosakond vormistab dokumendid, IT sulgeb kasutajakonto, kuid kas keegi mäletab eemaldada tema ligipääsuõigused kõigist ustest, parklast ja muudest süsteemidest? Kui ettevõttes kasutatakse mitut eraldiseisvat turvalahendust, võib ühe inimese lahkumine tähendada tervet rida käsitsi tehtavaid muudatusi. Piisab ühest ununenud toimingust, et mõni ligipääsuõigus jääks kehtima kauemaks, kui peaks.