VKG loobub plastijäätmete tehase rajamisest

Eesti plastijäätmete ringlussevõtu võimekus on alakasutatud, samal ajal kui tööstus toob ringlussevõtuks vajaliku toorme sisse välismaalt ja riik maksab Euroopa Liidule miljoneid plastimaksu. Keskkonnaagentuuri värske analüüs juhib tähelepanu vajadusele kasvatada kodumaist jäätmevoogu ja parandada sortimissüsteemi, et ringmajanduse potentsiaal Eesti tööstuses saaks realiseeruda.

Kuigi investeeringud tööstusvaldkonda on langenud ja firmajuhid ennustavad investeeringute jätkuvat vähenemist, on Eestisse kerkimas ligi paarkümmend uut tehast. Usinaim tootmispindade laiendaja on metallitööstus.

Ühe jalaga hauas Eesti põlevkivitööstus otsib usinalt alternatiive, millest üks on prügi. Nimelt valmistuvad põlevkivitööstused suurteks investeeringuteks, et plastjäätmeid töödelda.

Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.