Lätis küpseb plaan jätta eestlased Rail Balticul lõksu

Taristuehituse TOPi liidrite hinnangul ootaks valdkonda järsk kukkumine ilma Rail Balticuta, ent ka suurprojekt ei pruugi kõiki päästa, kuna sisendhinnad ja riigi teederahastuse seiskumine suruvad kasumid miinusesse.

Lääne-Eesti jaoks on üliolulised taristuprojektid nagu Rail Baltic ja maanteede ehitus, rääkis Äripäeva peatoimetaja asetäita Aivar Hundimägi, kes jagas Äripäeva raadios värskeid muljeid piirkonna edukate ettevõtete tunnustusürituselt.

Vilniuse energia- ja tehnikamuuseum täitub vaikselt. Kohale saabuvad Rail Balticu esindajad, kõigi Balti riikide ametnikud ning ka Hispaania delegatsioon, et sõlmida miljardiline leping raudtee elektrifitseerimiseks. Kuigi ehitusplatsidel käib hoogne töö, muutuvad plaanid üha tagasihoidlikumaks.

Värskest ehitusmaterjalide tootjate TOPi andmetest nähtub, et kindlamalt tundsid end 2024. aastal ettevõtted, mis said osa suurtest riiklikest töödest.

Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.