Saksa ükssarvik ostab Eesti aasta kaitsetööstusfirmas enamuse

Millise Euroopa me järgmisele põlvkonnale pärandame: kas puntratantsus suurtest sõltuvad vasallriigid või geopoliitilise põhimängija, küsib Tehnopoli kaitse- ja kaksikkasutuse valdkonnajuht Vootele Päi.

Eesti kaitsetööstus on kirju nagu laigud vormil: uuendada püütakse nii punkreid kui ka droone ja nii mõnigi on saanud oma toote lahingus testitud ja on valmis massiliselt tootma hakkama, kui sõda peaks jõudma kodumaale. Teised aga panevad end veel alles valmis, et kaitseväes huvi tekitada.

Kaitse- ja kosmosetööstuse liit valis aasta kaitsetööstusettevõtteks elektrooptiliste sensorsüsteemide arendaja ja tootja HEVI Optronicsi.

Sõda Ukrainas keeras kaitsetööstusele rahakraanid laialt lahti ja nüüd näevad Eesti ettevõtted vaeva, et suurte poistega sama laua taha pääseda. Sihik seati kohe kõrgtehnoloogiale, et korrata meie tarkvarafirmade edulugu.

Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.